hirmsat on toimumas, kuid ei öelnud midagi ja läks tagasi Dunja ja ta ema juurde. Ta rahustas neid ja kinnitas neile, et Raskolnikov peab haiguse tõttu puhkama. Sellest õhtust muutus Razumihhin neile pojaks ja vennaks. Raskolnikov läks otse Sonja juurde. Ta laseb endale evangeeliumit ette lugeda ja lubas öelda, kes tappis Lizaveta. Seda kuulas pealt kõrval korteris elav Svidrigailov. Järgmisel päeval läks Raskolnikov politseijaokskonda. Nad räägivad seal Porfiriga ja Raskolnikov vihastas Porfiri peale alusetutes süüdistutes. Nende vaidluse katkestab värvija toomine, kes tunnistab mõrva üles. Porfiri annab küll mõista, et ta ei usu seda, kuid hakkab siiski värvijat ülekuulama ja laseb Raskolnikovil minna. Kodus kohtus Raskolnikov mehega, kes oli teda mõrvariks nimetanud. Ta vabandas Raskolnikovi ees ja ütles, et oli kuulnud ta vestlust Porfiriga ja usub nüüd, et Raskolnikov pole süüdi
Ta mõrvas liigasuvõtja vanaeide ja saatuse tahtel ka tema õe Lizaveta. siiski selgus Raskolnikovi nõrkus, ta ei suutnud pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Pärast varanduse peitmist ei läinud Raskolnikov sellele enam kunagi järele. Ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast, ta elas pidevas kahtluses ja paljastamiskartuses. Peategelase käitumises võib täheldada palju mõistmatut. Näiteks tema liigjulged kõnelused uurija Porfiriga, äkilised tundepuhangud ja tujumuutused. Ma arvan, et see tegelaskuju ei ole täielikult mõistetav. ta on saladuslik, nagu ka iga inimene tegelikkuses. Ükski inimene ei saa näha teisi inimesi täielikult, nähakse vaid osa, mis väljendub inimese jutus ja käitumises. Inimene ise näeb endast palju suuremat osa, oma mõtteid ja tundeid, kui alles jääb siiski varjatud osa. Tihti tegutseb inimene eneselegi üllatuslikult
Razumihhinil nende eest hoolitseda. Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas. Raskolnikov läheb aina vihasemaks, kuni on end peaegu reetmas. Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Raskolnikov
Dunja viskab ta välja ja on rahul, et nägi, kellega oleks peaaegu abiellunud. Raskolnikov jätab ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt.Rodja kohtub Porfiriga,on end peaaegu reetmas, Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Rodja loodab matuste õhtusöögil Sonjat näha, saabub seesama vanamees kes teda ennist mõrvariks oli kutsunud, ta kuulis Nikolai tunnistust ja vabandas.Matused on läbikukkunud, suurejoonelisusest pole midagi välja tulnud, laud on kontvõõraid ja asotsiaale täis
Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas. Raskolnikov läheb aina vihasemaks, kuni on end peaegu reetmas. Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi
Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas. Raskolnikov läheb aina vihasemaks, kuni on end peaegu reetmas. Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi
Razumihhinil nende eest hoolitseda. Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas. Raskolnikov läheb aina vihasemaks, kuni on end peaegu reetmas. Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi.
parandada maailma. Ta mõrvas liigasuvõtja vanaeide ja saatuse tahtel ka tema õe Lizaveta. siiski selgus Raskolnikovi nõrkus, ta ei suutnud pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Pärast varanduse peitmist ei läinud Raskolnikov sellele enam kunagi järele. Ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast, ta elas pidevas kahtluses ja paljastamiskartuses. Peategelase käitumises võib täheldada palju mõistmatut. Näiteks tema liigjulged kõnelused uurija Porfiriga, äkilised tundepuhangud ja tujumuutused. Ma arvan, et see tegelaskuju ei ole täielikult mõistetav. ta on saladuslik, nagu ka iga inimene tegelikkuses. Ükski inimene ei saa näha teisi inimesi täielikult, nähakse vaid osa, mis väljendub inimese jutus ja käitumises. Inimene ise näeb endast palju suuremat osa, oma mõtteid ja tundeid, kui alles jääb siiski varjatud osa. Tihti tegutseb inimene eneselegi üllatuslikult.
hoolitseda. Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas. Raskolnikov läheb aina vihasemaks, kuni on end peaegu reetmas. Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Raskolnikov läheb
annaabi.ee 
