2) Kehtestati erinevad sõltuvus tingimused. 3) Elukorraldus jäeti puutumata. Vabariigi languse põhjused : 1) Talupoegade laostumine. 2) Talupoegadel põhineva sõjaväe vahetas välja palgaarmee. 3) Endised kodanikud ei saanud enam rahvakoosolekul kaasa rääkida. 4) Enamiku rahvakoosolekul osalejatest moodustasid proletaarid (lihtrahvas). * 2 peamist parteid Roomas olid : 1) OPTIMAADID - senati toetajad. 2) POPULAARID - rahvakoosolekule tuginejad. * 89 a. eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodanikeks. CAESAR * 44 a. eKr Caesar tapeti. Oma sõber Prutusele jõudis ta veel öelda : ,, Ka sina Prutus ! " ( Prutus reetis teda vms ) * CAESARI TÄHTSUS : 1) Taastas Roomas korra, vähendas makse ja võlgu. 2) ,,Ajakirjanduse isa " 3) Kirjutas raamatuid (nt: ,,Märkmeid Gallia (Prts) sõjast " 4) Laskis riigi kaardistada. 5) Kalendri reform.
Amfiteater gladiaatorite sõdimise jaoks. Kõigi jumalate tempel Panteon. Perekonnad olid patriahaalsed. Religioon, algselt teistelt võetud usundid. Kreeka jumalad > Idamaa usundid > Ristiusk (Hakkas levima kuningriigi ajal) Ida-rooma keisririigi õitseng seisnes võimutugevuses, sõjaväe tugevuses, heas maksusüsteemis, ristiusu tugevnemises. optimaadid kaitsesid senati võimu populaarid tuginesid rahvakoosolekule Alates 900 eKr etruskide sisserändamine, asusid Ertuuria maakonnas, tundmatu päritoluga rahvas, tõenäoliselt Väike-Aasiast. Nad aretasid linnriike. Itaalid olid karvakasvatajad, nemad aga kaupmehed, ehitajad või metallitöötlejad. Said kuulsaks oma rajatistega ja ennustamisega. Naised, võõramaalased, orjad polnud kodanikud. Mehed olid kodanikud ja neil oli õigus osaleda poliitikas, kaitsta riiki. Aristokraadid olid suurmaaomanikud
K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid. Sündmused: Aktioni merelahing, orjade ülestõusud, Caesari eluaegne diktaatori tiitel. Isikud: Caesar, Augustus. Varane keisririik (30 eKr-235 pKr) iseloomulikud jooned: Toimus õitsenguperiood, ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia. Isikud: Augustus, Claudius. Segaduste ajajärk Roomas (235-284) iseloomulikud jooned: Linnade langus. Sündmused: Pidevad kodusõjad
o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas o etruskid tugevaim rahvas Itaalias o võitlus etruskidega o viimased kuningad olid etruskid · Puunia sõjad o Kartaago ja Rooma vahel o peeti kolmel korral o purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik · Kodusõjad o Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused: Optimaadid, kes kaitsesid endiselt senati õigusi Populaarid, kes tuginesid pigem lihtrahva soovidele o 1.saj eKr puhkesid ülestõusud piirkondades, mis tahtsid oma õigusi laiendada o 82.a eKr kehtestas konsul Sulla diktatuuri (pärast surma kodusõjad jätkusid) o 60.a eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus senativastase liidu o Caesari ja Pompeiuse vastuolude tõttu puhkes kodusõda o pärast Caesari surma puhkes kodusõda Octavianuse ja Marcus Antoniuse tüli tõttu o 30
Vabariigi languse põhjused ja impeeriumi tekkimise võimalused · Talupoegade laoustumine, pidevate sõdade tõttu ei saanud nad tegeleda põllumajandusega ja laoustunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletajaadid. Kodusõjad 133-30 eKr Vabariiklik korraldus ei sobinud enam impeeriumi ajal. Kujunes välja kaks tugevat poliitilist rühmitust: · optimaadi kaitsesid senati võimu · populaarid kaitsesid rahvakoosoleku võimu Maariuse ja Sulla kodusõda Kodusõda tekkis Mariuse, kes toetas rahvakoosolekuid ja Sulla, kes toetas senatit, vahel. Samal ajal toimusid ka rahulolematused provintsides. Selle tulemusena need rahutused suruti küll maha, aga aastal 89 eKr võeti vastu seadus, et kõik vabad Itaalia elanikud saavad Rooma kodakondsuse. See tähendas, et vabadel talupoegadel põhinev sõjaväekorraldus oli lõppenud ja Roomas kujunes välja palgaarmee
Armee võitlusvõime tugevdamiseks uuendas Marius lahingutaktikat: jagas leegioni, mis koosnes siitpeale ühesuguse raskerelvastusega meestest, kümneks suureks allüksuseks kohordiks (cohors) ja tõstis seeläbi leegioni suuruse ligi 6000 meheni. 102 eKr võitis nii germaanlasi. Kuulsus Gracchuste reformikatsetel ja Mariuse sõjaväereformil tagajärjed: Senati autoriteet osutus vaidlustatavaks. Tõusis rahvakoosoleku (tribuutsete komiitside) osa Rooma poliitikas. Populaarid need, kes enda tahet rahvakoosoleku toel läbi viisid. Optimaadid senati autoriteeri kindlustavad poliitikud. Mariuse reform: sõjaväe peajõud palgasõdurid, kes tihedalt seotud enda pealikuga, mistõttu kasvas väepealike poliitiline tähtsus. Armee muutus väepealiku eraarmeeks, millega sai enda poliitilist agendat ajada. 4. Liitlassõda 1.saj: liitlased tahtsid saada alates Gracchuse reformidest Rooma kodakondsust ning 91 eKr algas seetõttu ülestõus
Ta algatas rooma lihtrahvale odava vilja jagamise. Otsis laia populaarset toetust, aga lõpuks oli ta ikkagi edutu ja sai samamoodi surma. Mingit edu saavutati, aga mitte pikaajalist, kuna tulid omadiõiguslikud probleemid. Ometi olid nad aktiviseerinud rahvakoosoleku ja nad näitasid, et senati autoriteet on kõigutatav. Hilise vabariigi aega iseloomustabi see, et rahvakoosolek aktiviseerub. Kujunesid kaks suunda või parteid: populaarid ehk lihtrahvameelsed ja optimaalid ehk senatimeelsed. Mõlema suuna liidrid olid nobiilid. Endiselt oli probleem sõjaväes. Gracchuse reformid ei suutnud seda lahendada. Gaius Marius sai sellega aga hakkama. Ta tuli väljapoolt nobiliteeti, sinna abiellunud. Ta tegi karjääri väepealikuna ja saavutas Gallias võite. Saavutas populaarsuse ja sai korduvalt konsuliks järjest. Ta korraldas ümber sõjaväe värbamise süsteemi, Mariuse sõjaväe reform. Lähtekoht oli praktiline- tuli
annaabi.ee 
