1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid...
aastal nn külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all. Poliitiline olukord muutus 1956. a. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. 1960. aastad Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel
ning seal kõlas jälle keelu all olnud džäss.Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel “Metronoom” ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Vahelüliks varasemate džässorkestrite ja 60-ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo. Ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60-ndate aastate popmuusikavoolud võib jaga džäss-, biit-ja estraadimuusikaks. Džässmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut võib võrrelda rock’n’roll’i läbimurdega mujal. “The Beatles” ja teiste eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. Lõpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse väljundi. Eesti popmuusikute uus põlvkond koosneski põhiliselt keskkooliõpilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mängides omandasi ka
Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960. aastad Selle aastakümne popmuusikavoolud Eestis võib jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Jazzmuusika muutus tantsumuusikast üha keerukamaks. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemele rahusvaheliselt tutud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele sai tuule tiiadesse uus põlvkond Eesti noori jazz-muusikuid. Näiteks: Tõnu Naissoo, Tiit Paulus, Arvo Pilliroog jt. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid oli esimene biitansambel.
mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1956. aastal seoses Hrustsovi sulaajaga. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960. aastate kitarriansamblite buumile valmistas omalt poolt ette pinnast Emil Laansoo, kes katsetas juba 1950. aastatel stuudios mitmekordset pealemängu. Emil Laansoo andambel sai omamoodi vahelüliks varasemate jazz-orkestrite ja 1960. aastate kitarriansamblite vahel. Selle aastakümne popmuusikavoolud Eestis võib kõige üldisemalt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Jazz-muusika hakkas eemalduma tantsumuusikas domineerinud svingistiilist. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid endiselt massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemel rahvusvaheliselt tuntud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid (Tõnu Naissoo, Tiit Paulus jt). Positsioonid, millelt jazz oli sunnitud taganema, hõivas biitmuusika
jlle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lts ja Kalmer Tennosaar. Vahelliks varasemate jazzorkestrite ja 60- ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo, kes virtuoosse pillimehe ja eksperimentaatorina katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemngu. Ansambel mngis vga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud vib jagada: jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut vib vrrelda rocknrolli lbimurdega mujal. The Beatles jt. eeskujul tekkis ka meil poisiohtu asjaarmastajatest hulk kitarriansambleid. Lpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse vljundi. Eesti popmuusikute uus plvkond koosneski philiselt keskkoolipilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mngides omandasid ka muusikalised teadmised.
Tina Turner, Michael Jackson, Elton John, Whitney Huston jpt. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=3JWTaaS7LdU Michael Jackson Popmuusika Eestis 1920.1930. aastatel tähistas The Murphy Band Eestis jazzmuusika leviku ja populaarsuse algust. 1913.1949. aastail levisid Raimond Valgre lood. 1940.1950. aastail said populaarseks svingstiilis ansamblid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. 1960. aastatel sai Eesti popmuusikavoolud jagada kõige üldisemalt kolmeks: jazz, biit ja estraad. 1963. aastal pretendeerib ansambel Juuniorid I biitansambli nimetusele. 1970. aastal sai biitmuusikast rokkmuusika. Eesti rahvusiku roki lipulaevaks oli ansambel Ruja laulja Urmas Alenderiga. 1980. aastal kerkisid esile uue põlvkonna heliloojad Rein Rannap, Alo Mattiisen jne. Popmuusikas kerkisid esile ansamblid Karavan, Rosk Hotel. 1990. aastail kerkis esile tantsumuusika. Disko, techno ja hiphop. 21
Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel “Metronoom” nin g hilisem ad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Vahelüliks varasemate jazzorkestrite ja 60- ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo, kes virtuoosse pillimehe ja eksperimentaatorina katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud võib jaga jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. S eda tulekut võib võrrelda rock’n ’roll’i läbim urdega m ujal. “T h e B eatles” jt. eeskujul tekkis ka meil poisiohtu asjaarmastajatest hulk kitarriansambleid. Lõpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse väljundi. Eesti popmuusikute uus põlvkond koosneski põhiliselt keskkooliõpilastest, kes
annaabi.ee 
