SKULPTUURIKUNST Barbara Hepworth ja Henry Moore Mehhiko, sumeri kunst Anthony Caro Junk art Henry Moore Toetuv figuur Anthony Caro Keskpäev EDUARDO PAOLOZZI ja PETER PHILLIPS USA massikultuur Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe ja Elvis Presley kultus Peter Phillips Tellimusmaal nr. 5 RONALD B KITAY ja RICHARD SMITH Eitas kuulumist popkunstnike hulka Popilike värvide looja Kaubapakendite motiivid Värvide tehislikkus, toorus, jõulisus DAVID HOCKNEY Esindas uut kunstnikutüüpi Naiivsus, lastekunsti kujundite kasutamine huumori ja irooniaga Moonutatud ruumikujutus, naturalistlikult täpne, hajutatud, lopsakad värvipinnad Hilisem looming realistlikud traditsioonid Kasutatud materjal http://thispublicaddress.com/tPA2/images/11_2002/bacon.jpg http://www.flickr
) laadis töötavate abstraktsionistide loomingule. Seda viimast iseloomustas teatavasti täielik sideme puudumine millegi looduses nähtavaga. Abstraktsionismi hakati süüdistama selles, et ta muutub kõrgklassi meelelahutuseks, millel puudub side tegeliku eluga. Omalt poolt pakkusid nad välja inimest iga päev ümbritsevate tööstuslike tarbeesemete ja kaasaegse linliku elukeskkonna kujutamise, lootes nii kunsti lähendada laiale vaatajaskonnale, teha teda populaarsemaks. Popkunstnike töödes on sageli kadunud piir maali ja skulptuuri vahelt, tihti on teosed kolmemõõtmelised või on siis ühe tervikuna kujundatud kogu näituseruum. Popkunstnike suhe oma ainesse on enamasti objektiivne ja jahe ning jätab teose tähenduse sellega avatuks. Publik on sellistest teostest vahel otsinud ja leidnud paroodia tunnuseid või lihtsalt nalja, kuid enamasti siiski massikultuuri tunnustamist ja imetlemist. Popkunstil on mitmeid esindajaid, keda peetakse juba selle voolu klassikuteks
fotoaparaatidest, pudelikorkidest või muust sellisest Cesar- alustas vanametalli kokkukeevitamisega mille leidis prügimäelt. 1960 autovrakkide kokkupressimisele **Kes olid kaks tuntumat neodada esindajat USAs R.Rauschenberg ja J.Johns **Mida kujutas endast neodada variant junk art Utiilikunst- tehti assamblaaze palgijuppidest, autorehvidest ja muust prügimäematerjalist. **Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Kunstnikud jäljendasid tavalisi objekte-ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. **Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichtenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Koomiksid, plakatid, kommertstrükised. Ta vihjab punktidega, et suurlinna elanike visuaalne maailm koosneb suures osas punktidest-kes teleekraanil või trükipildis
Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Skulptuuri esindab popkunstis George Segal, tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemed on ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. popkunstnike looming põhines eelkõige kujundivalikud. Nad suutsid näidata, et ka ülikulunud motiiv võib mõjuda ülimalt värskelt ja jõuliselt, kui muuta tema konteksti. Neodada - üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus - 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Abstraktne Ekspressionism - Radikaalsed noored kunstnikud nagu näiteks Jackson Pollock (1912- 1956) harrastasid nn
pidanud labaseks ning alaväärtuslikuks. 6. Milliseid värve või värvikombinatsioone peetakse popilikuks? Koloriidis taodeldi tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. 24. Popkunst USA-s 1. Millal sündis popkunst USA-s? 1960.ndate algul 2. Nim. Kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel? Senipruukimata materjalid, kunstnike isikupära, uudsed tehnikad 3. Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Tarbimisühiskonna ülistus või pila 4. Milliste teostega jahmatas Claes Oldenburg kunstipublikut? Kõvade esemete poolpehmest materjalist imitatsioonid. 5. Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Aluseks koomiksid ja plakatit. Ta jäljendab trükiastrit, mis algselt sümboliseerib kaasaegset visuaalset maailma, hiljem vaid dekoratiivne roll. 6
PETER BLAKE (s. 1932) Blake kasutab mitmesugust tehnikat kollaazi, õlimaali, fotograafiat, joonistust jne. Tema stiilis on nii rahvapärast kui ka naivistlikku inspiratsiooni. Teoseid: ,,Balkonil" (1957), ,,Mänguasjapood"(1962), ,,Tarzan, Jane, poiss ja Cheeta" (1966). RONALD B. KITAJ (s. 1932) RICHARD SMITH (s. 1931) ühendasid inglise popkunstiga New Yorgi koolkonna kogemuse. Kitaj oli USA-s sündinud ja Smith mõned aastad seal töötanud. Kitaj on eitanud oma kuulumist popkunstnike hulka ja tema loomingus on massikultuuri eeskujud tõepoolest juhusliku tähtsusega. Abstraktse ekspressionismi, aga ka näiteks inglise figuratiivsete kunstnike najal loob ta originaalse pildikeele, mis laenab fragmente väga erinevatest allikatest ja jätab tähenduse tahtlikult avatuks. Arusaamatute, kuid ebamääraselt ähvardavate või ängistavate süzeedega maalide koloriidiga mõjustas Kitaj aga olulisel määral 60-ndate aastate värvimaitset, ta on üks nn. popilike värvide loojaid.
Nad tunnustasid USA elulaadi, mida traditsiooniline inglise kunstielu ja „hea maitse“ olid pidanud labaseks ning alaväärtuslikuks. 6.Milliseid värve või värvikombinatsioone peetakse popilikuks? Koloriidis taotleti tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. 24. Popkunst USA-s 1.Millal sündis popkunst USA-s? 1960.ndate algul 2.Nimeta kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel? Senipruukimata materjalid, kunstnike isikupära, uudsed tehnikad 3.Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Tarbimisühiskonna ülistus või pila 4.Milliste teostega jahmatas Claes Oldenburg kunstipublikut? Kõvade esemete poolpehmest materjalist imitatsioonid. 5.Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Aluseks koomiksid ja plakatit. Ta jäljendab trükiastrit, mis algselt sümboliseerib kaasaegset visuaalset maailma, hiljem vaid dekoratiivne roll. 6
1932) Blake kasutab mitmesugust tehnikat – kollaaži, õlimaali, fotograafiat, joonistust jne. Tema stiilis on nii rahvapärast kui ka naivistlikku inspiratsiooni. Teoseid: „Balkonil“ (1957), „Mänguasjapood“(1962), „Tarzan, Jane, poiss ja Cheeta“ (1966). ● RONALD B. KITAJ (s. 1932) ● RICHARD SMITH (s. 1931) ühendasid inglise popkunstiga New Yorgi koolkonna kogemuse. Kitaj oli USA-s sündinud ja Smith mõned aastad seal töötanud. Kitaj on eitanud oma kuulumist popkunstnike hulka ja tema loomingus on massikultuuri eeskujud tõepoolest juhusliku tähtsusega. Abstraktse ekspressionismi, aga ka näiteks inglise figuratiivsete kunstnike najal loob ta originaalse pildikeele, mis laenab fragmente väga erinevatest allikatest ja jätab tähenduse tahtlikult avatuks. Arusaamatute, kuid ebamääraselt ähvardavate või ängistavate süžeedega maalide koloriidiga mõjustas Kitaj aga olulisel määral 60-ndate aastate värvimaitset, ta on üks nn. popilike värvide loojaid
PETER BLAKE (s. 1932) Blake kasutab mitmesugust tehnikat kollaazi, õlimaali, fotograafiat, joonistust jne. Tema stiilis on nii rahvapärast kui ka naivistlikku inspiratsiooni. Teoseid: ,,Balkonil" (1957), ,,Mänguasjapood"(1962), ,,Tarzan, Jane, poiss ja Cheeta" (1966). RONALD B. KITAJ (s. 1932) RICHARD SMITH (s. 1931) ühendasid inglise popkunstiga New Yorgi koolkonna kogemuse. Kitaj oli USA-s sündinud ja Smith mõned aastad seal töötanud. Kitaj on eitanud oma kuulumist popkunstnike hulka ja tema loomingus on massikultuuri eeskujud tõepoolest juhusliku tähtsusega. Abstraktse ekspressionismi, aga ka näiteks inglise figuratiivsete kunstnike najal loob ta originaalse pildikeele, mis laenab fragmente väga erinevatest allikatest ja jätab tähenduse tahtlikult avatuks. Arusaamatute, kuid ebamääraselt ähvardavate või ängistavate süzeedega maalide koloriidiga mõjustas Kitaj aga olulisel määral 60-ndate aastate värvimaitset, ta on üks nn. popilike värvide loojaid.
PETER BLAKE (s. 1932) Blake kasutab mitmesugust tehnikat kollaazi, õlimaali, fotograafiat, joonistust jne. Tema stiilis on nii rahvapärast kui ka naivistlikku inspiratsiooni. Teoseid: ,,Balkonil" (1957), ,,Mänguasjapood"(1962), ,,Tarzan, Jane, poiss ja Cheeta" (1966). RONALD B. KITAJ (s. 1932) RICHARD SMITH (s. 1931) ühendasid inglise popkunstiga New Yorgi koolkonna kogemuse. Kitaj oli USA-s sündinud ja Smith mõned aastad seal töötanud. Kitaj on eitanud oma kuulumist popkunstnike hulka ja tema loomingus on massikultuuri eeskujud tõepoolest juhusliku tähtsusega. Abstraktse ekspressionismi, aga ka näiteks inglise figuratiivsete kunstnike najal loob ta originaalse pildikeele, mis laenab fragmente väga erinevatest allikatest ja jätab tähenduse tahtlikult avatuks. Arusaamatute, kuid ebamääraselt ähvardavate või ängistavate süzeedega maalide koloriidiga mõjustas Kitaj aga olulisel määral 60-ndate aastate värvimaitset, ta on üks nn. popilike värvide loojaid.
annaabi.ee 
