rohttaim. Sirged varred harunevad ülaosas ja on päikselist sooja paljundada seemnetega. Külvi võib pukemist kogutud ladvaosa hästi lehistunud. Lehed on kitsad, 10mm paika. Lepib ka teha otse avamaale. Prantsuse ja lehti peamislt värskelt, pikkused, lineaarsed, teravatipulised ja poolvarjuga, estragonpuju saab paljundada ainult võib ka sügavkülmutada. terveservalised. Väikesed kerajad õisikud on Vajab piisav jagamise teel või pistikutega. Lihatoitude, köögiviljade ja valkjaskollased.õitseb VIII-IX. On levinud kaks niiskusevarug, Kasvuruumiks tuleb arvestada 50- marinaadide estragoni vormi. Kibedama maitse ja lõhnaga, mitte savimulda 80cm taime kohta
Madalakasvulised leeklilled on ühed rikkalikumalt kevadel õitsevad värviküllased kiviktaimlataimed, mille igihaljad lehed moodustavad kauneid rohelisi padjandeid. Aed-leeklillede õite värvigamma on väga lai, nad on ühed värvikamad taimed sügiseses aias ja pargis. Leeklill on armastatud ja levinud vana taluõue lill. Aed-leeklilled eelistavad kobedat huumus- ja toitaineterikast parasniisket mulda. Päikesepaistelises kasvukohas õitsevad rikkalikumalt, ent lepivad ka poolvarjuga. Kuivemal pinnasel isegi eelistavad poolvarju. Sügisel lõigatakse maapealne osa tagasi 5-10cm kõrguselt. Madalakasvulised leeklilled eelistavad kuivemat päikesepaistelist kasvukohta. Lepivad tavalise parasniiske aiamullaga. Rikkalikuks õitsemiseks vajavad lubjast, rähkset, kuid toitaineterikast mulda. Kõrgekasvulisi leeklilli kasutatakse rühmadena püsilillepeenras ja suurematel haljasaladel, võib istutada ka põhjapoolsetele peenardele, kuhu sageli on raske sobivaid lilli leida
f f 2011 Sigaretilill (Cuphea) -tulipunane sigaretilill (C. ignea) Sigaretilill armastab päikselist ja sooja kasvukohta, kuid lepib ka poolvarjuga. Vihm ja tuul taimele olulist kahju ei tee. Taime edukaks kasvuks sobiv muld võiks olla küll toitaineterikas, kuid kerge ja vett hästiläbilaskev. Kasta regulaarselt, mitte lasta mullal (eriti hoolas olla amplis ja lilleanumates olevate taimedega) läbi kuivada. Väetada õitsvatele taimedele mõeldud väetisega umbes 2 korda kuus. Ta sobib kasvatamiseks nii amplis, mitmesugustes
SEEMNED valmivad seemises Ajalugu Taime algne kodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaades kodunenud. Saksa keeles nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi Kasvatamine Külvi võib teha otse avamaale. Kasvuruumiks tuleb arvestada 50 80 cm taime kohta. Põua ajal vajab kastmist. Eelistab päikeselist sooja paika. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusevaruga mulda. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Saagi kogumine noori võrsetippe ja lehti võib korjata kogu suve jooksul. Kõige õigem on neid kasutada värskelt, sest kuivatamisel kaotavad palju aroomi. Sügavkülmutatult säilitab oma maitse. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse värskelt väheses koguses rohelise või valmistamiseks, linnuliha ja kala maitsestamiseks, lisatakse suppidele, salatitele, kastmetele ja marinaadidele
huumusrikas ja vett hästi Harilik rosmariin huulõielised läbilaskev muld kuni 2 m päikeseline, tuulte eest varjatud kasvukoht kuivema lubjarikka Tähklavendel huulõielised mullaga kuni 60 cm päikeseline ja soe koht, lepiv ka poolvarjuga. Vajab piisava Estragonpuju korvõielised niiskusevaruga mulda 80-120 Koirohi korvõielised vähenõudlik 50-100 cm päikesepaisteline ja soe kasvukoht, muld peaks olema lahja, liivane ja Harilik pune huulõielised hea veeläbilaskvusega 30 - 70 cm
VARS väga sale vars LEHT kitsas piklik ÕIS - heledad väikesed pöörisõisikud, mis tekivad teisel kasvuaastal SEEMNED viljaks on seemis Ajalugu Taime algkodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaadel kodunenud. Saksa keeleruumis nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi. Kasvatamine Estragonpuju armastab päikeselist kasvukohta. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusega mulda, seisvat niiskust ei talu. Paljundamine Paljundatakse seemnetega või põõsa jagamise teel. Vene estragonpuju on lihtne paljundada seemnetega, külv tehakse otse avamaale. Saksa estragonpuju saab paljundada ainult jagamise teel või pistikutega. Saagi kogumine noori võrsetippe ja lehti võib korjata kogu suve jooksul. Kõige õigem on neid kasutada värskelt, sest kuivatamisel kaotavad palju oma aroomist. Sügavkülmutatud
..12 x 1,5...6 cm, teravatipulised, saagjaservalised, pealt tumerohelised, harva roodudelt veidi karvased, alt noorelt roodudelt karvased, heledamad, üsna varapuhkevad, halvalõhnalised. Õied: kollakasvalged kuni puhasvalged, lõhnavad, lamedates kuni 20 cm läbimõõduga õisikutes, Viljad: säravmustad, kuni 8 mm läbimõõdus, mahlaka viljalihaga, söödavad, 1000 seemne kaal 2... 4 gr Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku. On kiirekasvuline, õitseb ja viljub rikkalikult. Annab rikkalikult kännuvõsu, talub hästi kärpimist. Euroopas ammustest aegadest viljeldud kui marjakultuur ja aretatud marjade suuruse ja maitseomaduste parandamiseks palju kultuursorte ning ka arvukalt sorte iluaianduses kasutamiseks. Viljad on kõlbulikud vaid valminuna, toorelt (rohelistena) sisaldavad
saagjaservalised, pealt tumerohelised, harva roodudelt veidi karvased, alt noorelt roodudelt karvased, heledamad, üsna varapuhkevad, halvalõhnalised. Õied: kollakasvalged kuni puhasvalged, lõhnavad, lamedates kuni 20 cm läbimõõduga õisikutes, VI-VIII. Viljad: säravmustad, kuni 8 mm läbimõõdus, mahlaka viljalihaga, söödavad, 1000 seemne kaal 2...4 gr., VIII-IX. Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku. On kiirekasvuline, õitseb ja viljub rikkalikult. Annab rikkalikult kännuvõsu, talub hästi kärpimist. Euroopas ammustest aegadest viljeldud kui marjakultuur ja aretatud marjade suuruse ja maitseomaduste parandamiseks palju kultuursorte ning ka arvukalt sorte iluaianduses kasutamiseks. Viljad on kõlbulikud vaid valminuna,
annaabi.ee 
