millele tuginedes saavad organisatsiooni juhid võtta vastu põhjendatud juhtimisotsuseid. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust. Eesmärgi saavutamiseks selgitati välja missugused kulud mõjutavad omahinda, arvutati tänavavalgustuspostide omahind kasutades täiskulu- ja osakuluarvestuse meetodeid, leiti uue toote tasuvuspunkt ning optimaalne tegevusmaht. Töö autor tutvus ettevõtte kuludokumentidega ja viis läbi poolstruktueeritud intervjuu, et selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks. Omahinna arvutamiseks täiskuluarvestuse meetodil leiti tänavavalgustuspostide otsekulud ja kaudkulud tooteühiku kohta. Uue toote otsekuludeks on toormaterjal, tootmistööliste töötasu koos maksudega, pakendikulu. Tänavavalgustusposti jooksva meetri otsekulud on 14,09 eurot/ jm. Ettevõtte kaudkulud on tootmise lisakulud ning
Empiirilise uuringu ülesanne on kaardistada ettevõtte seisund lähtuvalt SWOT-analüüsist, hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldavas tegevuses. Teisesed andmed saadi dokumendivaatluse metoodikat kasutades. Empiirilise uuringu käigus koguti esmaseid ja teiseseid andmeid. Esmased andmed on spetsiaalselt uuringuprobleemi lahendamiseks kogutud andmed (Vihalem, 2001, lk 65). Esmane info on uus, originaalne teave, mida saadakse registreerimise, intervjueerimise, eksperimendi, küsitluse või vaatluse meetodiga (Kuusik, et al. 2010, lk 301)
intervjuust (nt vestlussaatest). Analüüsige nähtut küsimuste abil. ( Ülesande koostamise aluseks on R. Bobõlski ja M. Rossi gümnaasiumi eesti keele töövihik ,,Johannes", kirjastus Koolibri, 2017). Mis on intervjuu eesmärk? Intervjuu eesmärk on tutvustada televaatajatele noort elupäästjat. Roger Kuura on uppumisohus lapse veest välja toonud ja sellega pälvinud meedia huvi ja tunnustuse. Tegemist on poolstruktueeritud intervjuuga, kus alateema on teada ning küsija otsustab, mida ja kuidas küsida. Millest vesteldakse, kas teema ja küsimused on mõlemale poolele mugavad? Intervjuu annab loost ülevaate peategelase vaatevinklist, kuidas ta otsustava tegevuseni jõudis ja millised mõtted, tunded teda seejuures valdasid. Saatejuht esitab küsimusi antud sündmuse kohta, nooruk vastab. On märgata, et intervjueeritav ei tunne ennast küsitlemise alguses eriti kindlalt, kuid intervjueerija
Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktueeritud intervjuu-küsimustiku intervjuu Poolstruktueeritud (teemaintervjuu) Avatud intervjuu-vestlus teatud teemal Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust? Kui on eesmärk uurida maailma ja saada teada tegelikku olukorda ning inimeste käitumist loomulikus keskinnas. 'Eeliseks on vahetu, rikkaaliku ja mitmekesise informatsiooni saamine.. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid.
tagamisele (Anthony jt 2009). Keeruline on uimastisõltlaste puhul üldiselt eristada ravi ja rehabilitatsioonitenuseid. Andmete saamiseks uimastisõltlaste arvu kohta kasutatakse ankeetküsitlust ja see sisaldab järgmiseid küsimusi: sotsiaal-demograafilised tunnused, erinevate sõltuvusainete tarvitamine, narkootikumide süstimise tavad ja riskikäitumine süstimisel, kokkupuuted rehabilitatsiooni vajadusega. Lisaks viiakse läbi ka poolstruktueeritud intervjuu hindamaks iga vastaja kokkupuudet rehabilitatsioonivajadusega. 3 4. EMPIIRILINE OSA. Töös kasutatakse ankeetküsitlusena saadud andmeid. Neid kogutakse Tartus uimastisõltlaste eneseabigruppides. Probleemiks võib kujuneda uimastisõltlaste negatiivne suhtumine uurimiste kohta. Enamus neist on kokku puutunud riigiaparaadiga peaaegu alati jõustruktuuride või karistusorganisatsioonide kaudu. Positiivset sotsiaaltöö
Meetodid on andmete kogumine, nad on ajaloolise ülevaate ja analüüsiga, küsitlusega, väliskatsete ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse samm- sammulist protseduuri, mida järgitakse andmete kogumisel ja analüüsil, et leida vastuseid uurimisküsimustele. Tehnikad tegelevad rohkem sellega, kuidas teha asju, kui sellega, mida või miks teha. Äriuuringutes kasutatakse tavaliselt niisuguseid tehnikaid, nagu struktueeritud, poolstruktueeritud või struktueerimata intervjuud, küsitlused ja vaatlused. 1 KVALITATIIVSED VS KVANTITATIIVSED UURIMISMEETODID Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotseduuridega. Erinevus kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite ning lähenemiste vahel ei ole üksnes
enamusi privaatseid asju, siis tekib mure, et milleks teda rahastatakse. Välitööde päevik – mis päeval, kus ja kellega kohtuti, kõik kirjutatakse üles, ühtlasi muljed ja mõtted, mis pole teaduslik andmestik, aga pigem enda jaoks. Intervjuu: minnes kohe inimestega intervjuud võtma esimesel päeval ei avata end uurijale täielikult või ei pruugi üldsegi midagi öelda. *Struktueeritud küsimustik – konkreetsed küsimused *Poolstruktueeritud küsimustik – teemad, millest tahaks vestelda *Struktueerimata intervjuu – täiesti random rääkimine Elulugude uurimine – eraldi uurimisvaldkond ja sellest uuritakse erinevaid strateegiaid, räägivad juhtumeid ja selle kaudu arutatakse mingi teiste asjade üle Informandid – need, kellelt info saadakse, ka ''välitööde partner'' Võtmeinformant – see, kellega hea suhelda, räägib palju ja tunneb etnograafi tööd
hetkel. Kõik olulised teenuse pakkumise elemendid on olemas, kuid nende kasutamine liikumispuuetega inimeste poolt on raskendatud. Intervjuude läbiviimisega püüan kokku võtta olukorra ja välja selgitada kuidas näevad seda olukorda ratastoolis liiklejad ise. 4.2. Intervjuude analüüs Oma kahe viimase uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kolm intervjuud Eesti liikumispuuetega inimeste kojas. Andmekogumismeetodina kasutati poolstruktueeritud intervjuud. Teatud standardiseeritus on vajalik selleks, et vestlus intervjueeritavaga alguse 35 saaks. Vestluse käigus näeb küsitleja, milliseid uurimuse seisukohalt väärtuslikke andmeid ilmneb ja milliseid võiks veel täiendavalt küsida ning registreerida. Poolstruktueeritud intervjuu nõuab intervjueeritavalt suurt loovust ning väga head sotsiaalse situatsiooni taju. See sobib kõige enam fenomenoloogiliseks uurimuseks. (Õpilasuurimuste juhendamine, 2009)