kodumaa ilma ühegi kuulita! Võideldes indialaste õiguste eest algul Lõuna- Aafrika ja hiljem Indiat valitsenud Briti valitsuse vastu, arendas Gandhi välja oma õpetuse vägivallatust vastupanust. Selle õpetuse allikaiks olid hinduistlik-dzainistlik ahimsa põhimõte, Gandhi leidis, et vägivalda vältides peab järjekindlalt pürgima õiglaste eesmärkide poole. Nõrgad ja rõhutud peavad ilma vihata mõjutama valitsejate südametunnistusi. Ta nõudis endalt ja oma pooldajatelt eneseohverdust tõe nimel. Selle põhimõtte järgimine eeldab kõigutamatut usku armastuse ja halastuse tugevusse ning selle lõplikku võitu. Gandhi võitles vägivalda kasutamata India sõltumatuse eest ja parandas ulemusrikkalt ka kastitute olukorda. Ta nimetas kastituid "Jumala rahvaks", haridzaanideks, ja viis neid templitesse ja muudesse kohtadesse, kuhu neil varem oli keelatud minna. Gandhit austati sügavalt ja teda hakati pidama mahatmaks, pühaks meheks (mahatma= suur hing)
Aasta hiljem määratigi ta peaministri kohale, sest Itaalia kuningas pooldas ka ise fasistlikke vaateid. Juba 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ja loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Võeti ka vastu seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht e duce. Mussolini sai tunnustust paljudest riikidest ning esialgu ka demokraatia pooldajatelt. Algselt arvati, et Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi kuid teise maailmasõja lõpus ta võim kukutati ning ta ise hukati. 1919. aastal loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölisparte, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid rünnakrühma, mis üritas hirmutada vaenlasi (juute ja kommuniste). Pärast 1923. aastal korraldatud mässukatset Münchenis olid natsiparteid keelatud ning Hitler pidi veetma aasta
2.2 Umar Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks jrglaseks Umari. Umar ti kohe uue miste kaliifi thendusele. Kaliif ei ole mitte ainult islamistide poliitiline liider, vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt riigi piire laiendama. 635. a langes Damaskus, liideti Sria. Jeruusalemm, mis oli siiani olnud kristlaste ja juutide pha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar muhamedlasi mnedest maksudest, mida ta see-eest kiivalt nudis teiste uskude pooldajatelt. Kristlased ja juudid said osalisi maksuvabastusi, kuid teised mitte mingisuguseid. Just see andis erilise ju islami levikule, paljud lksid vabatahtlikult le islami leeri. Kohati oli tung nii juline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa titmisega. Hiljem pti aegamda jlle makse peale panna. Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi palvernnakute asjus. Sassanite impeerium Prsias oli sel ajal nrgenenud suurte
Kui täidesaatev ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul täissunnivõim Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda (omane Kokkuvõtteks loomadele: rebane ja lõvi); 2) pidada sõna Tänapäevase demokraatia aluspõhimõtted tulenevad seega segavalitsuse Cicero valitseja kohustustest pooldajatelt “Kohustustest” I, §85 jj. Järgida Platoni juhiseid: Nende põhiprobleem: kuidas tagada süsteemi toimimine vooruste puudumise Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolse kasu. Valitsemine peab teenima tingimustes? nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud
demokraatlik (tribuunid), aristokraatlik (senat) kui ka monarhistlik (konsulid) võim. Eeskujuks Sparta süsteem, kus valitses stabiilsus võim jagunes samuti eri institutsioonide vahel. Locke ja Montesquieu arendasid segavalitsuse ideed edasi võimude lahususe printsiibini, vältimaks türanniat. Riigi funktsioonid peavad olema jaotatud eri institutsioonidele. I võimude lahususe printsiibil põhinev riik - USA. Tänapäevase demokraatia alused tulenevad segavalitsuse pooldajatelt. Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Inimese (valitseja) õpetamiseks on vaja filosoofiat ja retoorikat ehk teadmist, mis on õige, ja motivatsiooni ning oskust, et teadmisi ellu viia. Valitsemise eesmärk on rahu, sest rahu tagab riigi õitsengu ja heaolu, andes samal ajal valitsejatele au. Ühine hüve on saavutatav õigluse kaudu, mis eeldab kogukonna suveräänsust, aga seda vaid juhul, kui kodanikud on vabanenud võõrvõimust ja neil on omavalitsus
· Seadusandlik võim paikneb terves rahvas (representatiivne kogu) · Täidesaatev võim monarhia. Osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu · Kui seadusandlik ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul meelevald kodaniku elu ja varanduse üle · Kui täidesaatev ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul täissunnivõim Kokkuvõtteks · Tänapäevase demokraatia aluspõhimõtted tulenevad seega segavalitsuse pooldajatelt · Nende põhiprobleem: kuidas tagada süsteemi toimimine vooruste puudumise tingimustes? · Fundamentaalse kahtluse alla nii: · Bodini tüüpi suveräänsusidee · kui ka "rahvavõim" Tänapäeva demokraatia ei ole välja kasvanud rahvavalitsuse ideoogiast, vaid segavalitsuse suunast. Monarhia, aristokraatia ja rahva võimu jagamine. Seadusandlik võim jäi rahvaesinduskogule, täidesaatev võim monarhile (18. saj). konstitutsioonilise monarhia
annaabi.ee 
