Siiski ei õnnestunud lapualastel riigipöördekatse. Siiski säilis Soomes demokraatlik riigikord, ainult et ilma äärmusteta. On väidetud, et just püsima jäänud demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939.aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise. Poola 1920.aastal Poola riigijuht marssal Jozef Pilsudski käskis okupeerida oma sünnilinna Vilniuse ja ümbruskonna, et nihutada Poola piiri Lätini. Leedulased pole seda poolakaile kunagi andestanud, sest poolastunud Vilnius oli nende ajalooline pealinn ja Leedu riikluse häll. Sõja Nõukogude Venemaaga lõpetas Poola 1921.aastal Riia rahuga. 1922.aastal kaotas Pilsudski võimu. 1926.aastal tegi Pilsudski riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas nn sanatsioonireziimi. Pilsudski jäi Poola diktaatoriks kuni oma surmani 1935.a. Poola oli Versailles´ rahulepingute alusel saanud endale mitu Saksa ala. Need asjaolud tekitasid natsionalistlikes sakslastes , Poola vastu sügavat vimma
riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km² (umbes 3 korda suurem kui Eestis), 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat, suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 milj), SRÜ-s (2,5 milj.), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.). Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. (2000) Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, kümneid tuhandeid leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud. Pealinn: Varssavi (poola k. Warszawa, inglise k. Warsaw), elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline: Sejm - 460 kohta; ning Senat - 100 liiget. Valimisõigus alates 18 eluaastast. Riigipea, president on valitud rahva poolt otsestel valimistel Täidesaatvat võimu esindab peaminister. Täidesaatev võim on aruandev Sejmi ees.
inimestest elab linnades. Umbes 12 miljonit poolakat elab väljaspool Poolat. Kõige suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 miljonit), Sõltumatute Riikide Ühenduses (2,5 miljonit), Prantsusmaal (1 miljon) ja Saksamaal (0,8 miljonit). Poola meeste keskmine eluiga on 71 aastat ja naiste 79,7 aastat. Poolas rahvastikust 96,7% on poolakad ja 3,3% sakslased, valgevenelased, ukrainlased ning rumeenlased. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud. (Ibid.). Poolas kehtib põhiseadus, mis võeti vastu 1997. aasta kevadel ja selle järgi on Poola parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võin on kahekojaline: Seim, kus on 460 kohta ja Senat, kus on 100 liiget. Valimisõigus algab 18. eluaastast. Poola riigipea, Poola president, valitakse rahva poolt viieks aastaks, alates 2010. aasta augustis on selleks Bronislaw Komorowski. Peale eelmise Poola presidendi Lech Kaczynski 4
ostma. Erinevalt vene kogukondliku maakasutuse korraldusest valitses Leedus sarnaselt Balti agraarkorrale üksik maakasutus. Vene agraarkord (MIR) omas põhimõtet, et talupojad polnud mitte maa omanikud vai maa kuulus kogukonnale ja seda jagati hingede, ehk maksumaksjate järgi. Kui hingede arv peres muutus, siis vaadati üle ka pere kasutuses oleva maa suurus ja jagati see ümber. Üksiktalupidamiste põhiselt toimus aga põllumajanduse areng tunduvalt kiiremini. Poola aadli või poolastunud Leedu aadli mõisaid konfiskeeriti hoolsalt ja jagati vene aadlile tingimusel, et nad ka ise Leetu elama asuks. Müüdi ka osa mõisaid 1970-tel tingimusel, et oksjonil ei osale katoliiklased. Ka ei lastud leedulastele ja poolakatel omandada mõisaid ja pärandada tohtis neid vaid otseliinis. Ka jõukamatele leedu talupoegadele olid piirangud ei tohtnid omada rohkem kui 70 hektarit maad. 1897 a loendati Vene riigis 1680 tuhat leedulast
Vilnius Leedu, aga leedukaid seal polnud. 38 Leedu-Poola ühisriigi loomine LUBLINI unioon. Ühelt poolt leedukate jaoks uhkus oma iidsest suurriigist millel omad tagajärjed. Mõistlik koostöö baltlastega pole. Tulemus, et Leedu tp olid palju hullemas seisus kui Eesti või Läti omad. 1450.a oli maailmariik, leedukate maailmariik. 18.saj olid kirjaoskamatud tp, eliit poolastunud. Leedu ajaloos sama seis poolakatega mis meil sakslastega. Valge-Vene pseudoajalooline. Leedu ajaloos valgevene keel. (litva-valgevenelased; Leedu SVR elanikke kutsuti nii). Valgevene marurahvuslik idee ütleb, et nad (leedukad) metslased ja võtsid valgevenelaste ajaloo ning kultuuri ära. Leedu leedukate asi mitte valgevenelaste (mingis raamatus). Rjurikute kolmhammas on Valge-Vene vapil. Litva seal peal etniline Leedu SVR. Leedu SVR tekkis 1368.aastal
Ka tema sooviks on riigi maavaldusi hoida, kuid tema ajal hakkab riigi 75 % vähenema, kokku on Sigismund III nime all teada u 100 läänistust.Selgelt eelistanud poolakaid, 100st 64 poolakatele, 33 sakslastele. Tema ajal pärilikku õigust minimaalselt antud, enamasti eluaegne kasut. Eluaegseid inim oli 7x rohkem kui päriliku õigusega inim.1598 Livonia Ordinatio Secundo-> teadaolevalt saksa päritolu liivimaalased olid tõepoolest poola riigi teenijad, vaat et poolastunud. Poolameelseld. 1600 puhkeb suur sõda, sõja käigus suur osa liivimaa aadlikest läheb üle rootsi poolele. Süüdi meelsus , kuid ka hertsog Karli propaganda( lubas neile kõikvõimalikke asju kui nad üle tulevad, nt harju-viru õigus) Kapitulatsiooni kuulus kõikide aadlikuprivileegide kinnitamine. Kui maa läheb tagasi poolakate kätte, siis maa konfiskeeritakse, jagatakse poolakatele ja leedulastele. Tavaliselt vasallilääniõiguse alusel. Teada, et järgnev periood
annaabi.ee 
