Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poola Vabariik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, põhiseadus, maastik, visla, sileesia, metsad, vanalinn, sink, keemiatööstus, sakslased, juute, kahekojaline, religioon, rooma, katoliiklased, riigikeel, slaavi, loodusvaradest, kivisütt, pliid, keedusoola, okaspuud, mänd, haritav, lõunast, tsehhi, ukraina, läänemeri, 3014, mitmekesine, rysy, mäetipp, 2499, suudmeala, madalikud(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Põhjalaius: 49° - 55°, suurem osa Saksamaast, Inglismaast ning Ukrainast samadel laiuskraadidel. Idapikkus: 14° - 24°, suurem osa Rootsist, kogu Kreeka, Slovakkia ja Ungari ja Eesti saared mahuvad samade pikkuskraadide vahele.Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg CET=GMT+1, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Timmo Soots Referaat Poola Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sissejuhatus Referaadis räägin täpsemalt Poola riigist. Riigi rahast, elanike arvust jms. Riigi üldiseloomustus Pindalalt on Poola 63. kohal maailmas ja 9. kohal Euroopas. Maismaa hõlmab 312 685 km², territoriaalvete pindala on 8,7 tuhat km². Merelahtede pindala (Szczecini ja Visla laht) on 1,2 tuhat km². Riigikeeleks on poola keel. Poola pealinn on Varssavi (Warszawa) - 1,6 mln elanikku. Rahaühikuks 1 zlotti=100 grossi. Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. Poola Vabariigi riigikorra õiguslikud alused on sätestatud 2. aprillil 1997. a. vastu võetud Poola Vabariigi Põhiseaduses. Poola president on Lech Kaczyski (alates 23. detsembrist 2005. a.). Poola Vabariigi
3 põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola
Järved selles regioonis tekkisid mandrijää liikumisel ning see kuhjas kokku ka väiksemad künkad, muidu suhteliselt lamedale piirkonnale. Enamus Poola 9300-st järvest asuvadki just selles piirkonnas. Viimaseks nendest viiest regioonist on suur rannikumadalik Läänemere kaldal. Selle piirkonna ja samas ka terve riigi kaldajoon sai oma kuju mandrijää taandumisel. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola, tsinki, rauda ja väävlit. Viimane moodustab kogu maailma varudest ligi kümnendiku. Tähtsaimad jõed on Poolas Visla, Oder, Bug, Warta, Narew ja San. Poola asub parasvöötme merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Meri ongi tähtsaim kliimat kujundav tegur. Läänemere tõttu on Poola põhjakaldal pehme talv ja jahedam suvi. Lõunaosas on aga vastupidi, talved on jahedamad ning suved soojemad. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on läänes -1 kuni -2 kraadi C ning idas
Olulisemad importkaubad: 30% masinad ja seadmed; 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid); 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted; 8% plast- ja kummitooted 7% metallid ja metalltooted. Poola Poola asub Kesk-Euroopas, Läänemere kaldal. Poola on demokraatlik parlamentaarne vabariik . Poola rahvaarv on umbes 38,6 miljonit inimest. Nendest ligi 98% moodustavad poolakad, ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid, slovakkid ja leedukad. Poolakad räägivad poola keelt, mis on slaavi päritoluga, ning tähtsaimaks usuks on katoliku usk (95% elanikkonnast). Kirjaoskuse tase on 99%, vanuses 7-15 aastat on hariduse saamine kohustuslik. Poola majandus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana
ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid, slovakkid ja leedukad.) Poola Vabariigi pindala on 312 685 km², suuruselt on ta maailmas 68. (Rahvastiku tihedus 123 in/km² ). Riigikeeleks on poola keel ja. 91% inimestest on katoliiklased. Rahaühik on zlott (PLN)2 Poola territoorium on jaotatud 16-ks maakonnaks ehk vojevodstvoks, suurim nendest on Mazowieckie. Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on niardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hacza (108 m). Kliima on mõõdukas, suurte aastaajaliste erinevustega talved on pilvised, külmad ja sademeterohked; suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega.3 1 Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola 2 Maailma teatmeatlas, 2005. lk 34. 3 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS
rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt
annaabi.ee 
