Juhend sireli paljundamisest pookimise teel Merlin-Hans Hiiekivi Pookimist teostatakse juhul kui: a. vaja säilitada klooni mida muul moel paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks ja haiguskindluse tõstmiseks · Alusteks kasutatakse 24 aastasi koolitatud seemikuid/pistoksi ja haljaspistikuid · Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise
poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline vorm –h pöök, ameerika pärn – h. pärn, Picea pungens f. argenta – h kuusk, kolmehõlmaline mandlipuu – ploomipuu) h
üldjuhul neid enne koolitamist ei pikeerita. 3 Puittaimede vegetatiivne paljundamine Teame juba, et vegetatiivne paljundamine kujutab endast emataimedelt võetud osadele ühel või teisel viisil juurte kasvatamist. Samuti teame, millistel juhtudel tuleb valida vegetatiivne paljundamine. Järgnevalt tutvume põhjalikumalt vegetatiivse paljundamise viisidega. Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini haljaspistikutega ja pistokstega paljundamist ning pookimist. Vähem kasutatakse võrsikutega paljundamist, kuna see on suhteliselt väheproduktiivne. Võrsikutega paljundamine sobib, kui muud paljundusmeetodid ei anna tulemust. Silmas peab pidama, et vegetatiivselt paljundatud taimedel on nõrgem juurekava, kuna neil puuduvad idujuurest arenenud pärisjuured; esinevad üksnes lisajuured. Samuti puudub neil juurekael ja võsumisvõime juurekaelast. 3.1
tööga toime tulla; kaitset ohtude vastu; midagi, millesse uskuda. Sellel astmel teatakse, mida omatakse, mitte aga seda, mida saadakse. Hirmu muudatuste ees võib töökohtadel kohata sageli. 3. Sotsiaalsed vajadused. Soovitakse kuuluda ühte gruppi, tunda sõprust ja ühtekuuluvust teistega, võita armastust ja truudust. Mitmesugustel põhjustel võidakse inimene aga grupist välja arvata. Näiteks esineb koolis "pookimist". Sarnast käitumist võib leida ka ettevõttes, organisatsioonis või perekonnas. 5 Kõrgemad vajadused: 4. Lugupidamise vajadus sisaldab soovi tunnustuse järele, kiitusele, staatusele, tänulikkusele ning soovi olla tähelepanu kesk-punktis. Antud vajaduse rahuldamine annab eneseusalduse. 5. Eneseteostuse vajadus püüab rahuldada nõuet arendada ja kasutada oma võimeid võimalikult täielikumalt.
seemned." Lugu Marist ja tema vennast Widrikust, kes õpetas õele, et õunaseemneid ei tasu ära süüa vaid nendest saab õunapuu üles kasvatada nagu koolmeister oli rääkinud. Widrik õppis mõisa kärneri käest ka õunapuude pookimise ära. Jutustuse lõpp on õpetuslik: on hea, et Mari seemneid ära ei söönud ja Widrik koolis kasulikke teadmisi õppinud. Jutustusele järgneb kohe teine lugu "Õunapuu kool," kus õpetatakse piltlikult õunapuude pookimist. Jakobson nimetab selles loos mõisa kärnerit ,,õunapuu koolmeistriks." Sellest järmine lugu ,,Õunapuude waenlased" on kooliraamatu kohta väga põhjalik, nimetades ära kahjurid koguni ladinakeelsete nimetustega. Kirjastuselt ,,Eesti Raamat" ilmus 1981 aastal ,,Lugemisraamat loodusest," mille koostas august Mikk ja lugemiku lood on kõik Jakobsoni lugemikest, kuid õunaseemne ja õunapuu kasvatamise jutud on välja jäetud, ilmunud on vaid ,,Õunapuu vaenlased." Õunaseemned eepikas.
Sh ka kui: seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute kasvatamine vajab suurt hoolt (pappel, paju). seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti (kadakas, lodjapuu, kontpuu). seemikud kasvavad algul väga aeglaselt (pärn, kikkapuu). seemned on madala idanevusega (hortensia, deutsia, enelad). Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini pistokstega ja haljaspistikutega paljundamist ja pookimist. 27.04.2016 Marje Kask 44 Paljundamine võrsikutega · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. · Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Muld peab olema viljakas, vaja on väetada. · Emataimed istutatakse vahedega 2,5-3 x 2 m, väiksemakasvulisi põõsaid tihedamalt. · Järgmisel aastal lõigatakse põõsad tüükale.
3. Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma poogend tuleb kinni siduda (mittesoonduva sidemega niit ei kõlba). 4. Vääristamisel peavad aluse ja poogendi kambiumid kokku puutuma, vaid siis on 47 võimalik poogendi kasvamaminek. 5. Lõikepinnad ei tohi kuivada peale pookimist seetõttu tuleb pookekoht peale sidumist katta pookevahaga (võib kasutada ka plastiliini, see pole aga nii kleepuv) 6. Pookealusena saab kasutada sama liigi seemikuid, sageli sama perekonna teisi liike, harva teisi sama sugukonna liike. Silmastamisel paigutatakse üks pung koos väikese kooretükikesega (ja veidi puitu) s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile). Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema
lõikepind peab olema võimalikult sile: a) lõigatud terava noaga b) lõigatud ühe tõmbega (mitte teha pinnale mitut lõiget, mitte kraapida) Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma poogend tuleb kinni siduda (mittesoonduva sidemega niit ei kõlba). Vääristamisel peavad aluse ja poogendi kambiumid kokku puutuma, vaid siis on võimalik poogendi kasvamaminek. Lõikepinnad ei tohi kuivada peale pookimist seetõttu tuleb pookekoht peale sidumist katta pookevahaga (võib kasutada ka plastiliini, see pole aga nii kleepuv) Pookealusena saab kasutada sama liigi seemikuid, sageli sama perekonna teisi liike, harva teisi sama sugukonna liike. Silmastamisel paigutatakse üks pung koos väikese kooretükikesega (ja veidi puitu) s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile). Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema
annaabi.ee 
