Metsaelektsiooni eesmärgid Metsaselektsiooni eesmärkideks on puistute kasvukiiruse ja tootlikuse tüstmine- puude kasvukiirus ja poolikus on olulisemaid olisemaid omadusi mida selektsiooni käigus püütakse suurendada. Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine, puistute haiguskindluse suurendamine ning puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened, peavad olema täiesti terved. Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt
mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik. Metsaselektsiooni eesmärgid: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistute haiguskindluse suurendamine. d) Puistute vastupanu suurendamine ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Plusspuud kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuule: 1) 10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3...4 naaberpuust 2) Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine 3) Võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest 4) Võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja kuusel 40% puu kõrgusest 5) Võra peab olema sümmeetriline, teravatipuline, oksad peened 6) Plusspuude peavad olema täiesti terved, nende tüvi sirge, väikese koondega ilma
Kloostri külastajad maitsesid veine ja munkade kuulsus levis, ergutades nõudlust nende toodangule. Nende mõju kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini aastal 1789. Uus ajastu veini arengus järgnes Kolumbuse merereisile Ameerikasse 1492. aastal. 1521. aasta lõpuks olid Mehhikos viinamarjaistandused, aastal 1548 leidus neid Tsiilis ja 1769 Californias. Hollandlased tegid 1659. aastal vaini Hea Lootuse neemel ja sealt viisid esimesed eurooplastest asunikud viinapuu pookeoksi Austraaliasse ning Uus- Meremaale. 1.3 Teadusrevolutsioon 17. ja 18. sajandil toimus revolutsioon niihästi taduse kui ka tööstuse arengus. Sellel perioodil õpiti Champagne´is empiiriliste kogemuste põhjal valmistama maailma parimat vahuveini, mis veinikaubandust omakorda hoogustas. Tõusev keskklass hakkas endast kujutama lõputult avarduvat turgu toodetele, mida seni oli tarbitud põhiliselt nende veinide valmistamise piirkonnas. Kaasa aitasid ka raudteed. Kui Itaalia ja Lõuna-
Näiteks hariliku kuuse, tamme, saare jne puhul on oluline hiliskülmakahjustuste suhtes vastupidavamate (külmakindlate) vormide aretamine. Metsaselektsiooni seisukohalt jaotatakse kõik puistud ja puud 3 kategooriasse: ● plusspuud /puistud/ ● normaalpuud /puistud ● miinuspuud /puistud/ Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate2 rajamiseks. Nõuded plusspuule: ● 10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3...4 naaberpuust ● diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine ● võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest ● võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja kuusel 40% puu kõrgusest ● võra peab olema sümmeetriline ja teravatipuline, oksad peened
sobi kasutamiseks ehituskonstruktsioonides väetamisega (teoreetiliselt). Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja Parimaks puuliigiks endiste põllumaade Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati nad peavad vastama mitmetele metsastamisel parasniisketel muldadel on rangelt jälgida selektsiooninõuete 1 nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi tõenäoliselt nii majanduslikust kui ökoloogilisest täitmist. Varutud ja kasutatav seeme peab kasutatakse vegetatiivsete seemlate 2 rajamiseks. seisukohast arukask (vitaalne pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. Nõuded plusspuule: pioneerpuuliik, kiirekasvuline, endisel põllumaal puud millelt seeme varutakse peaksid olema: 1) 10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja
s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile). Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema piisavalt suureks kasvanud. Seetõttu on parim aeg silmastamiseks juuli lõpp. Kui silm on kasvama läinud, tuleb pookealus järgmisel kevadel silma kohalt maha lõigata. Oksastamine. Pookealusele paigaldatakse sundpuhkefaasis üheaastase oksa lõik, tavaliselt u. 5 cm pikkune ja 2-3 pungaga. Pookeoksi varutakse tavaliselt veebruaris- märtsis ja hoitakse keldris (või ka külmkapis) niiskes liivas või kartulisse pistetuna pookimiseni. Pookoksi võib võtta ka vahetult pookimise ajal aprillis (pungad ei tohi olla puhkenud). Oksastatakse tavaliselt kevadel, kui mahlad hakkavad liikuma (tugeva mahlajooksuga puid ei saa mahlajooksu ajal pookida: kase, vahtra dekoratiivsordid), seega märtsi lõpus, aprillis, mai algul. Heas säilituskohas hoitavaid oksi võib
s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile). Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema piisavalt suureks kasvanud. Seetõttu on parim aeg silmastamiseks juuli lõpp. Kui silm on kasvama läinud, tuleb pookealus järgmisel kevadel silma kohalt maha lõigata. Oksastamine Pookealusele paigaldatakse sundpuhkefaasis üheaastase oksa lõik, tavaliselt u. 5 cm pikkune ja 2-3 pungaga. Pookeoksi varutakse tavaliselt veebruaris- märtsis ja hoitakse keldris (või ka külmkapis) niiskes liivas või kartulisse pistetuna pookimiseni. Pookoksi võib võtta ka vahetult pookimise ajal aprillis (pungad ei tohi olla puhkenud). Oksastatakse tavaliselt kevadel, kui mahlad hakkavad liikuma (tugeva mahlajooksuga puid ei saa mahlajooksu ajal pookida: kase, vahtra dekoratiivsordid), seega märtsi lõpus, aprillis, mai algul. Heas säilituskohas hoitavaid oksi võib
annaabi.ee 
