me seda arvatagi, sest tekstist loeb välja, kuidas hoopis suur armuvalu sundis Francois põgenema. b) François Villon pidi pärast magistri kraadi saamist astuma õigusteaduskonda ning saama kanoonilise õiguse doktoriks, sest sellel ajal oli see vajalik haridus, et elus läbi lüüa. See ei pakkunud aga Villonile huvi. Ta kuulus ulakasse boheemlaskonda ja oli korduvalt segatud kaklustesse ja vargustesse. ,,Suures testamendis" kirjutabki Villon varastest, prostituutidest, kelmidest, poodutest jne. Kuna ta ise liikus sellises ringkonnas, siis olid need teemad talle väga tuttavad ning ta teadis hästi, mis toimub sellises seltskonnas. Ta pilkas eelkõige kohtuvõime ja vaimulikke. Villon kirjutas ka hästi palju surmast. Näiteks kirjutas Villon paksust lõbunaisest Margo'st ja kohtutäiturist Jean Cotartist, kes oli pidevalt purjus. Villon kirjutab ka Franc Gontierist, kes käis linnamüüri taga oma armsamaga vallatlemas. Francois meelest oli hõlbuelu ütlemata hea
Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule, vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Humanism. Humanistid kui inimese ja inimlikkuse kaitsjad, inimese kui isiksuse vabaduse eest võitlejad, vastuseis orjastamisele
=Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline ,,Väike testament" 1456 ,,Suur testament" 1461 =Nendes pärandab tundeid jms Toob luulesse surmatantsu motiivi =Surma ees on kõik võrdsed On kuulsad ballaadid ="Ballaad poodutest" ="Ballaad kadedatest keeltest" Luule on kohati pihtimuslik Palju surma teemat Väga pilklik luule, naerab paljude inimlike pahede üle Naerab ka enese üle = ,,Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, et varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." Ballaadi lõpus katrään ehk nelikvärss ehk saade =Selles paneb kirja oma ballaadi juhtmõtte
Peateosex on "Suur testament" jätkub sama poeetiline võte, hõlmab ka rea muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on ballaadid. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surma teema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Vaatab parastavalt maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. "Ballaad kadedaist keeltest", "Epitaaf", "Rondoo", "Ballaad mineviku naistest", "Villoni epitaaf"e"Ballaad poodutest" vaatleb elu teispoolsusest Vagi lad.k rändaja. Ülikoolide asutamine. Esimene ülikool asutati 1088 Itaalias Bolognas. 14 saj Pariis ülikool. V d rändasid mööda Euroopat, kultuurihuvilised ja loovad. 1213 saj nende luule aeg. Kaaskodanikke ärritas nende mittetagasihoidlik eluviis, pummeldamine, kaardimängud jne. See hakkas ka kirikule silma ja taheti midagi ette
kes seda ära on teeninud. Ta peaks lugema Kölni Salvianuse * nelja raamatut i Nagu mesilaste! geomeetria* (lad. k.). 453 «Adversus avaritiam» '. Tõepoolest, ta on väga kitsarinnaline literaatide suhtes ja ta võib metsiku julmusega hakkama saada. Ta on nagu käsn, mis rahvalt raha imeb, ta rahalaegas on haige põrn, mis paisub kõigi teiste elundite arvel. Sellepärast muutuvad kaebused raske aja üle nurinaks kuninga vastu. Selle vaga, jumalakartliku valitseja all praksuvad võllad poodutest, tapapakud maanduvad verest, vanglad aga on lõhkemas nagu liiga täissöönud kõhud. Uhe käega kuningas võtab, teisega pooma tõttab. Ta on emand Soolamaksule ja isand Võllale eestkostjaks. Suurtelt sakstelt võetakse eesõigused, väikestele veeretatakse alatasa uusi koormaid selga. See valitseja ei tunne milleski mõõtu. Mulle ei meeldi see monarh. Aga teile, õpetaja?» Mees mustas laskis lobisejal poeedil laterdada, ise aga võitles ta tugeva voolu vastu ses
jutustada õudseid lugusid, mida mu totter amm on mulle pähe tuupinud. See on minu puudus, minu põhiline puudus, tunnistan seda. Aga kui see asjaolu maha arvestada, olen ma hea joomakaaslane.» Athos ütles seda nii loomulikult, et d'Artagnan lõi oma veendumuses kõhklema. «Ah jaa, tõepoolest,» lausus noormees, püüdes tõe jälile jõuda, «mulle meenub ähmaselt, umbes nii, nagu oleksin ma seda unes näinud, et me rääkisime poodutest.» «Noh, näete nüüd,» ütles Athos kähvatades, kuid püüdes siiski naeratada, «olin selles kindel, poodud on minu lummutiseks.» «Ja-jaa, nüüd hakkab mulle õieti meenuma,» ütles d'Artagnan. «Tegemist oli. .. oodake ometi... tegemist oli ühe naisega.» «Näete siis,» ütles Athos surnukahvatuks muutudes. «See on kuulus lugu blondist naisest. Kui ma seda jutustan, siis olen ma surmani täis.» «Jah, just nii see oli,» ütles d'Artagnan
annaabi.ee 
