(. Polska), , «republika» (), -- . «Rzeczpospolita» ( ) -- . , , , , , , , . 1 2004 . 21 2007 . -- . 1 2008 . 25 2005 « » (. Prawo i Sprawiedliwo) 26,99 % (155 460), « » (. Platforma Obywatelska) -- 24,14 % (133 ), «» (. Samoobrona Rzeczypospolitej Polskiej) -- 11,41 %. « » , . 31 2005 . « » , « » , . , . « » -- «», , « ». 9 2005 . 23 2005 . 54,04 % . 45,96 % . , «» , . « » . , , , . , , . , , . 2007 « » [1], , « » , , . . , . 2/3 . -- , -- , -- ( 2499 , ) . ...
alustati piibli tõlkimist eesti keelde 1632. aastal asustati kuningas Gustav II Adolfi eestvõtmisel Tartu Ülikool. RAHVALAUL Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, sarnaneb eesti uuema rahvalauluga. Levinud kaks rahvalalude gruppi: nukrad balladid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust. Laulud tantsude saateks. RAHVATANTS Rootsi rahvatants on ¾ taktimõõdus paaristants polska Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVAPILLID Vilepill Parmupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level
Poola Üldandmed Poola Vabariik on parlamentaarne vabariik (poola k. Rzeczpospolita Polska). Pindala 312 683 km². Pealinn Varssavi. Rahvaarv 38 501 000 (2011 a. seisuga). Rahaühik zlott (1 PLN = 0.24 ). Riigikeel poola keel. Asukoht Poola Vabariik on riik KeskEuroopas. Poola naabrid: läänes Saksamaa, lõunas Tsehhi ja Slovakkia, idas Ukraina ja Valgevene, põhjas Venemaa (Kalingrad). Poola asub ka Läänemere ääres. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on R...
4) Språk - keel Talar du svenska? Pratar du svenska? Kas räägid rootsi keelt? Vad talar du?Vad talar du för språk? Mis keelt sa räägid? Talar du estniska eller tyska? Räägid sa eesti või saksa keelt? Jag kommer från Tyskland, men jag kan estniska också. Ma olen Saksamaalt pärit, aga oskan ka eesti keelt. Jag talar engelska och [o:] rysska. Ma räägin inglise ja vene keelt. Engelska, rysska, tyska, franska, polska, svenska. 5) Var bor du? [Var bur dü] Kus sa elad? Jag bor i Estland, i Tallinn, på Karu gatan. Ma elan Eestis, Tallinnas, Karu tänaval. Jag bor i en lägenhet, ett hus, ett studenterum. Ma elan korteris, majas, ühikas. 6) Är du gift? [E: dü jift?] Kas oled abielus? Ja, det är jag. [Aa, de e: ja] Jah, olen. Nej, det är jag inte. [Nei, de e: ja inte] Jag är ogift. [Ja e: ujift] Ma olen vallaline. Jag har en pojkvän
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab Euroopa veebilehelt: europa.eu ,,EUROPE DIRECT" vastab teie küsimustele Euroopa Liidu kohta telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-postiga veebilehe europa.eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku ...
Lauljate erilised harmooniad Tugevad ja energilised naisvokaalid Rootsi rahvamuusika Rootsi rahvalaul on ühehäälne salmilaul, kus esineb sageli lõppriimi. Laululiikidest on enam levinud lüürilised laulud ja ballaadid. Teemaks kodu, meri, loodus, armastus. Tantsude saateks lauldi tantsulaule. Erinevalt teistest Euroopa rahvastest on Rootsi rahvalauluse iseloomulik moll-helilaad. Populaarsed Rootsi rahvatantsud on hambo ja polska. Mõlemad on kolmeosalises taktimõõdus. Tantsiti ka polkasid, valsse ning kadrille. RAHVAPILLID Väga paljus kattuvad ka meie pillidega. Viiul, kannel, lõõtspill, torupill, parmupill, spilapipa (flöödisarnane puhkpill), puukingaviiul (vanast puukingast, juurde ehitati puust kael, tõmmati peale 4 keelt, mängiti nii poognaga kui näppides), nyckelharpa (9-keelne poogenpill) Hugo Emil Alfen 1872-1960 Oli helilooja, viiuldaja, dirigent
Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul ,, Du gamla, du fria" (,,Sa iidne, sa vaba"). Rootsi tuntuim rahvatants on polska. See on ¾ taktimõõdus aeglane paaristants. Veel tantsitakse valssi, polkat, kadrilli ja masurkat. Erilisel kohal rahvapillide seas on nükkelharf ehk klahvviiul. Mängiti veel viiulit, parmupilli, lõõtspilli ja torupilli. Tuntumad Rootsi heliloojad- Michael Bellmann, Hugo Alfven, Arne Mellnäs. Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse. NORRA Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit
Ei teata. Kergitusaine- Ammooniumkarbonaadid-E503 Ei teata. Nimi: Pakitud glasuur Frima: Estinvait Neto: 500g Parim enne: 30.11.2012 Tootja: Venemaa ESTINVAIT OÜ Tööstuse tee2, Ülenurme, 61715 Tartumaa Koostis:suhkur, taimne rasv, kakao pulber, emulgaator E322, lõhna ja maitseained. Emulgaator-Letsitiin-E322 Ei teata. Supi/salati pulber Nimi: Knorr itaalia salatikaste Frima: Knorr Neto: 9g Parim enne: 11/2011 Säilitamine: Kuivas ja jahedas pimedas kohas Tootja: Unilever Polska, Domaniewska 49, 02-672, Poola, tel. +3726120410 Koostis: Maltodekstriin, suhkur, happesuse regulaator naatriumdiatsetaat, sidrunhape, sool, modifitseeritud tärklis, laktoos, peterselli lehed, sibul taimne õli, Happesuse regulaator-naatriumdiatsetaat-ei leidnud Happesuse regulaator-sidrunhape-E330 Võib tekditada hammaste dentaalkihi defekte . 100ml toit sisaldab: Energiat 440kcal, valgud 0,5g, süsivesikuid 6g, rasvad 45g Konservid/purgisupid Nimi: Seljanka Frima: Salvest Neto: 530g
2.4. Peamised tootjariigid Vaske tootvaid riike on maailmas palju, kuid 2013. aasta seisuga kuuluvad esikümnesse Tšiili, Hiina, Peruu, USA, Austraalia, Venemaa, Sambia, Kongo DV, Kanada ja Mehhiko. Need riigid toodavad aastas üle 500 000 tonni vaske. (List of countries by copper production, 2014) Kuulsamad firmad, mis kaevandavad vaske, on Codelco, Freeport-McMoRan, BHP Billiton, Xstrata, Rio Tinto, Anglo American, Grupo Mexico, Glencore International, Southern Copper Corp ja KGHM Polska Miedz (Top 10 Copper Producing Companies, 2012). 2.5. Kasutamine 2009. a oli vase tarbimine maailmas ~21 miljonit lühikest tonni (1 lühike tonn = 907,185 kg) (Metallurgia, 2014). Tänapäeval kasutatakse vasemaake näiteks ehete valmistamisel, müüakse erinevaid kivikesi - kaunistuseks või tervendamiseks, sest usutakse, et neil kividel on maagilised võimed. Kasutatakse teraapiakividena. 10 KOKKUVÕTE Vaske kasutati juba enne meie aega
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
Rootsi Arbetarepartiet- Socialdemokraterna Sophia in 't VELD Uueneva Euroopa fraktsioon Madalmaad Democraten 66 Yannick JADOT Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Prantsusmaa Europe Écologie Peter JAHR Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Saksamaa Christlich Demokratische Union Deutschlands Stasys JAKELIŪNAS Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Leedu Independent Patryk JAKI Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Poola Solidarna Polska Zbigniewa Ziobro Jean-François JALKH Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Prantsusmaa Rassemblement national France JAMET Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Prantsusmaa Rassemblement national Lívia JÁRÓKA Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Ungari Fidesz-Magyar Polgári Szövetség-Kereszténydemokrata Néppárt Adam JARUBAS Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Poola Polskie Stronnictwo Ludowe Romana JERKOVIĆ
Journal of Food Biochemistry 7:137– 63:1425–1432. 177. Fidzianska, A., A. Kaminska, and K. Glinka. 1991. Goll, D. E., V. F. Thompson, R. G. Taylor, and A. Muscle cell death. ultrastructural differences between Ouali. 1998. The calpain system and skeletal muscle muscle cell necrosis and apoptosis. Neuropatologia growth. Canadian Journal of Animal Science 78:503– Polska 29:19–28. 512. Aging/Tenderization Mechanisms 101 Goll, D. E., V. F. Thompson, R. G. Taylor, and T. and indicators of proteolysis in ovine muscle. Meat Zalewska. 1992. Is calpain activity regulated by mem- Science 59:175–185. branes and autolysis or by calcium and calpastatin? Hopkins, D. L., and J. M. Thompson. 2002. Factors
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
