RECYCLING: A Prime Example of German Sustainability How it began... · The "Green Movement" in Germany was ignited by damaging acid rain that was ruining their forests · Challenging the "Throwaway Society" · Space was becoming limited for landfills · NIMBY syndrome was rampant and there was an imperative need to find a solution Verpackungsverordnung The Ordinance on the Avoidance of Packaging Waste (1991) · Making the "Polluter Pay" · Goal: to give private industry incentive to consider the solid waste consequences when it designs packages · Requires industry to take back, reuse, and/or recycle packaging · Major Objectives Packaging should be made from "environmentally responsible" materials compatible with recycling Weight and volume of packaging should be minimized Packaging should be refillable, if feasible Packaging should be recycled if it cannot be refilled
ebaselgeid riske ignoreeriti täielikult. Keskkonnaõigus 1960ndatel kuni 1980ndatel aastatel (teine periood) Hakati kehestama esimesi otseselt keskkonnakaitsele suunatud seadusi nii Euroopas kui mujal. Aluspõhimõteteks olid juba tekitatud kahjude hüvitamise kohustus (ex post ) ning otseste ohtude vältimine Võeti kasutusele saastaja-maksab-printsiip (polluter pays principle ). Lähtuti keskkonna assimileerim- isvõime teooriast ning sellest järeldati, et keskkonda võib pm kahjustada, kui sellega kaasneb tagajärgede hüvitamine. Keskkonnakaitse jagamine sektoriteks (õhk, vesi, loodus jne). Keskkonnaõigus alates 1980ndatest Ettevaatuspõhimõtte esiletõus. Sisuliselt toob see kaasa täiesti uue lähenemise keskkonnaõigusele.
Keskkonna saastamine kulu maksu või saasteloa hinna näol. Kasumit mõjutab ka avalik heakskiit/hukkamõistmine. Saastaja maksab printsiip : Üldine eesmärk on sisestada väliskulud toote hinda, st maksta tegelikku hinda toote kogu olelusringi jooksul tekkivate kulutuste (ka keskkonna kahjustuste ja nende korvamise) eest . Keskkonnakahju tekitaja maksab kahjustamise eest, mitte ei kanna seda edasi tulevastele põlvkondadele. Ökoloogiliselt õiged hinnad. Kooskõla teiste KP põhimõtetega Polluter Pays Principle (PPP) Rahvusvaheline tava , ÜRO, OECD ja ELi toetus. Tuleneb ÜRO 1992. a Rio de Janeiro "Environment and development" konverentsi deklaratsiooni 16 printsiibist "Internalization of Environmental Costs" - Riigiasutused peaksid püüdma edendada internaliseerimisega keskkonnaalaste kulude ja majanduslike vahendite kasutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja peaks põhimõtteliselt kandma saastuse, võttes nõuetekohaselt arvesse avalikku
786. zoning linnaplaneerimine 787. land-use planning maakasutuse planeerimine 788. charges esildis 789. loans laen 790. insurance kindlustus 791. labelling märgistamine 792. environmental civil liability keskkonnaalane tsiviilvastutus 793. declared by several international conventions deklareeritud mitmete rahvusvaheliste konventioonidega. 794. freedom of information informatsiooni vabadus 795. occurrance of pollution reostuse ilmnemine? 796. The "polluter pays" principle "reostaja maksab" põhimõte. 797. costs of pollution control and monitoring kulud, mis on on seotud reostuse kontrolli ja monitooringuga 798. reflect in the price of goods peegelduma kauba hinnas 799. pollution charge or a fine saastemaks 800. the best available technology parim kättesaadav tehnika. 801. conflict of interests huvide konflikt 802. not entailing excessive cost 803. transfer on land maismaa transport 804
on lisatõend. Videosse võtmise korral on veel tõhusam abinõu. Kõiki neid asju hinnatakse hea merepraktika ja hea merepäästepraktika seisukohast. Kogenud ekspertidel peab olema materjali, mis tegelikult juhtus. Art 9 Rannikuriigi õigused Kooskõlas rv õ üldpõhimõtetega ei piira konv rannikuriigi õ rakendada abinõusid ranniku või seotud huvide kaitseks jne. 1969 a sõlmiti 2 konv, üks oli tsiviilvastutusest merereostuse korral naftaga, et polluter pays. 1971 sõlmiti fondi konventsioon- naftareostuse kõrvamise fondi konv. 1969 sõlmitud interventsiooni konventsioon - väljaspool rannikuriigi territoriaalvett - selles prk-s on riigil õigus sekkuda päästja ja laevaomaniku toimingutesse, anda juhiseid, jne et vältida merekk reostumist, selliste juhiste andmise õ on siis, kui merekk on tõsiselt reostatud või selline oht vahetult ähvardab. Eestis menetletakse selle konv-ga ühinemist. Naftareostuse meil antud piirivalvele
moonutatud signaal ning sellele järgnevad ebaefektiivsed maj valikud. Majanduslik lähenemisviis: välisefekti muutumine siseefektiks ehk saastusega seotud sots kulutuste hüvitamine saastaja poolt nii saavut toodete ,,õige hind" (1972 OECD = Maj arengu ja koostöö org), eemärgiks on tagada piiratud ressursside efektiivne kasutamine. Sõltub seaduse tõlgendamisest, kas põhimõte ,,saastaja maksab" (the polluter pays principle, PPP) tähendab, et saastaja peab maksma meetmete eest, mille abil tuleb tegevus kehtivate standarditega kooskõlla viia (ennetamise või kontrollimise kulutused) (kitsas tähendus) või peab ta maksma kõikide tema põhjustatud saastetagajärgede heastamise (sots kulutuste) eest (lai tähendus). Printsiip rakendub kas otseselt (saastetasu kui stiimul saastuse vähendamiseks) või kaudselt (kkalane vastutus, eriti kui
saasteloa hinna näol. Kasumit mõjutab ka avalik heakskiit/hukkamõistmine. Saastaja maksab printsiip : Üldine eesmärk on sisestada väliskulud toote hinda, st maksta tegelikku hinda toote kogu olelusringi jooksul tekkivate kulutuste (ka keskkonna kahjustuste ja nende korvamise) eest . Keskkonnakahju tekitaja maksab kahjustamise eest, mitte ei kanna seda edasi tulevastele põlvkondadele. Ökoloogiliselt õiged hinnad. Kooskõla teiste KP põhimõtetega Polluter Pays Principle (PPP) Rahvusvaheline tava , ÜRO, OECD ja ELi toetus. Tuleneb ÜRO 1992. a Rio de Janeiro “Environment and development” konverentsi deklaratsiooni 16 printsiibist “Internalization of Environmental Costs” - Riigiasutused peaksid püüdma edendada internaliseerimisega keskkonnaalaste kulude ja majanduslike vahendite kasutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja peaks põhimõtteliselt kandma saastuse, võttes nõuetekohaselt arvesse avalikku huvi ning