Karavan Rock Hotel ,,Viimased kaks kümnendit ei ole suutnud sünnitada ühtegi artisti, ansamblit või muusikastiili, mille mõju oleks kasvõi ligikaudselt võrreldav varasemate ja suhteliselt perioodiliselt toimunud revolutsioonidega popkultuuris. Tänane popmuusika elab rohkem kui kunagi varem oma eilsete ja üleeilsete päevade arvelt. Ideed ja kuvandid on justkui otsa saanud. Popmuusika on jõudnud ummikusse.'' Kirjutab Alvar Loog 3/2010 Kasutatud materjal Wikipeedia ,,Polkast Rokini'' Anne Erm ,,Pop muusikast'' V.Ojakäär Ruja.ee Vikerkaare artikkel ,,Postmodernism kui kultuuri menopaus''
esikoha Aastal 1985 ansambli koosseis uuenes ja tegevust jätkati nime all Gunnar Grapsi Grupp. https://www.youtube.com/wa tch?v=CCv9BqPPl7w PROPELLER Propeller on eesti punkbänd. Koloriitne punkansambel (1978 -1980). Selles esinesid muusikud, kes rohkem nagu oma lõbuks harrastasid primitiivset, kuid vürtsikat muusikat, teatraalset show'd. Nendegi punk oli mõeldud pilana, mis siiski leidis liialt tõsimeelset tõlgendust. (A.Erm "Polkast Rokini"). https://www.youtube.com/ watch?v=VOjk8nUlYRI VENNASKOND Vennaskond on eesti furi eristlik uusromantiline p unk-bänd. Vennaskonna koosseis on muutunud pidevalt, sageli pole sama koosseis mänginud järjest isegi kaht kontserti. Ainult Tõnu Trubetsky on olnud ansambli koosseisus alates esimesest kontserdist 1984. aastal. https://www.youtube.c om/watch?v=x0Dbdd2PZM VANEMÕDE Vanemõde sai loomiseks ajendi sellest, et 1985
Kogu kontserdi aja kuulasin ja jälgisin tähelepanelikult nii nende laulu, kui liikumist ilma, et mõte oleks uitama läinud. Nad suutsid väga hästi kuulajad kaasa haarata. Publik elas väga kaasa ning plaksutas neid kontserdi lõpus korduvalt tagasi. Peale ametliku kontserdi lõppu, kui enamik publikust oma teed läinud, jätkus kontsert vabas vormis veel soovijatele edasi. Lauldi koos kohalejäänutega nii võimsaid rahvalaule, kui esitati omaloomingut, polkast rokini, aeti niisama juttu ja tehti palju head muusikat. Alguses veidi teatud eelarvamusega minnes, kuid mis kontserdi vältel sai kiirelt ümber lükatud, jäin kontserdiga väga rahule, see ületas kõik mu ootused. Raido Pruul G3c
Apelsini suhtes kasutama väljendit show- gruppa. Kontserdipaikadeks olid suuremas osas jäähallid, kuhu mahtus keskmiselt 4000 inimest. Ja need olid reeglina puupüsti täis. Looming Küllaltki suure osa muusikast, mis Apelsinile populaarsust on toonud, moodustab omalooming. Tähtis koht on ka naljal nii muusikas kui tekstis. Laulutekstide autoriteks on enamalt jaolt Ott Arder, Henno Käo ja Priit Aimla. Ansambli muusikaline moto - igaühele midagi (ehk polkast rokini) - peab paika tänaseni, ansambel võib üles astuda nii elektrilisi kui akustilisi pille kasutades. Jambolaya: https://www.youtube.com/watch?v=e9Yqgix64kI Matkalaul: https://www.youtube.com/watch?v=XGUWRFFynno Aeg ei peatu: https://www.youtube.com/watch?v=vt27a1EJviM Himaalaja: https://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js Karulaul: https://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE Albumid Apelsin 1980 Apelsin 1981 Apelsin 1988 Apelsin 1989
Marek Lillemägi - trummid Ivo Varts /1961-2013/ - ex-trummid Esimese lauluna ansamblis Apelsin laulis Nuude linti «Jambolaya». Taheti aga tegelikult algul Ajakirjandusmaja ansambliks saada, aga sinna neid ei võetud. Nii nad saidki algul Tallinna Kaubamaja bändiks. Apelsin oli bänd, kes avas 70ndatel Venemaa ukse paljudele teistele Eesti artistidele. Tähtis koht on nende heliloomingus olnud alati ka naljal nii muusikas kui tekstis. Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on põhiliselt koondatud Tõnu Aare loomingu paremik. Apelsin veereb nüüd juba 38-ndat aastat. Esimene välistuur oli Soomes, millele aga eelnesid kontserdid Tsehhoslovakkias. Soomes mängitakse tänaseni Apelsini laule. Aegade jooksul on ansambel esinenud rohkem kui kuuendikul planeedist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Raimond Valgre Raimond Valgre sündis 7-ndal oktoobril 1913 Riisiperes ja suri 1949 Tallinnas. 1937-nda aastani kandis ta nime Raimond Tiisel. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Elulugu Raimondi isa oli kingsepp. Tal olid ka õde ja vend. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust pioneeripataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgre elust on tehtud autobiograafiline film "Need vanad armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". ...
Vaid sina Niina 1945/1946 Ma olen liig halb 1946/1947 Erika 1943 Joogilaul 1947 Tiiu, Tiiu 1949 Naine, kes ei armu 1946 Helmi 1934 Viimne valss 1949 KASUTATUD MATERJALID 1. Eesti Entsüklopeedia nr. 10 "TÜRI- Y". Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 2. A. Erm, "Polkast rokini 2". Tallinn "Perioodika" 1989 3. Peatoimetaja I. Kõiva "eestlaste lauluvara I", Suur Eesti Raamatuklubi. Tallinn 2001 4. R. Kangro, "Helisev maailm" Muusikaõpik VII klassile. Tallinn "Koolibri" 1996 5. http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2
Pildil Raimond Valgre 8 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Kasutatud materjal 1. Eesti Entsüklopeedia nr. 10 "TÜRI- Y". Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 2. A. Erm, "Polkast rokini 2". Tallinn "Perioodika" 1989 3. Peatoimetaja I. Kõiva "eestlaste lauluvara I", Suur Eesti Raamatuklubi. Tallinn 2001 4. R. Kangro, "Helisev maailm" Muusikaõpik VII klassile. Tallinn "Koolibri" 1996 5. http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2 9
Quickstep võib vahest näha küll lausa kerglane, kuid tegelikult on see väga elegantne ning sujuv ja seda kõike ainult tänu mehe heale juhtimisele. Nagu standardtanse, on ka Ladina-Ameerika tantse viis. Esimeseks neist on samba. Samba on tõeliselt elav ladinaameerika tants. Sambana tuntuks saanud on see tants küll Brasiilias, kuid arvatakse, et samba juured on ilmselt hoopis Aafrikas, kuna sõna "samba" on sealt pärit. See samba, mida praegu teame, on mõjutada saanud Euroopa polkast ja Kuuba habanera rütmidest, ka Afro-Brasiilia muusikast. See, mis välja on tulnud, on tõeliselt vaatemänguline ja arvatavalt üks liikuvamaid ladina tantse. Kuna Ladina- Ameerika tantsudes ei ole keha hoiak nii rangelt määratletud, kui seda on standardtantsudes, on see tants suhteliselt vaba, kuid ei tohi unustada, et tantsides oled sa paarilisega siiski, kui üks. Tuleb liikuda parnteriga samas rütmis ning tähelepanu pöörata oma jalgade ning puusade tööle.
Ott Arderi eestindused ning uued tekstid olid vaimukad ja banaalsuseta. Ansambli nakatav musitseerimisrõõm ja stiilipuhas esitus ei jätnud kuulajaid ükskõikseks. Aastate möödudeski pole Rock Hoteli sära kulumisläikeks muutunud. Just seetõttu on ansambel eesti levimuusika kõrge taseme sümboliks. Kõik Rock Hoteli muusikud on oma pilli virtuoosid, andekad improvisaatorid, asjatundjad paljudel levimuusika stiilides, mis tõstab ansambli prestiizi. Anne Erm, raamat "Polkast rokini" 1989 VÕRU ajaleht 06.05.1981"ROCK-HOTEL" TÄHT LANGEB autor Vahur Kersna: "Rock-Hotel" alustas aastat kolm tagasi, kobapeale kokkuklopsitud paroodiapundina (TV saatesarjas "Muinaslood muusikas"), vajutas aga kogemata õigele nupule. Menu oli äkiline ja ootamatu, tõus peadpööritav. Rock'n'roll põletas värskelt ja tuliselt. Peale selle - poisid mängisid hästi, mängisid lõbusalt, ei mõjunud pealetükkivalt ega üleolevalt. Sõnaga - omad poisid
Kuna 80-ndatel oli bände ja soliste juba niivõrd palju, olin sunnitud tegema oma valiku ja kirjutama enda arust kuulsamatest ja parematest tegijatest. 5 1. Eelnenud kümnendid eesti muusikas Arvates, et muusikast ülevaate andmisel on tähtis ka kerge eellugu ja ülevaate andmine eelnevatest aastakümnenditest, üritangi seda Anne Ermi raamatu ,,Polkast rokini 2", lehekülgede 8-13 abil teha. 1.1. Kujunemine Eesti levimuusika hakkas kujunema euroopa ja ammerika muusikaliste eeskujude najal. Kahel esimesel aastakümnel kõlas Eestis peamiselt välismaise päritoluga levimuusika. Oma oli vaid arranzeering esitajate tarbeks. (Erm 1989, lk 8) 1.2. Kahekümnendad aastad Kahekümendatel aastatel tegutses Eestis tosina jagu korralikku tantsuorkestrit. Kuulsaim neist
“Reggae, The Rough Guide”- Steve Barrow, Peter Dalton- London 1997 15. “Nael”(M uusik aajakiri)- nr. 1, nr.2, nr. 3- 2000 -UP Kirjastus Tallinn 2000 16. I. M ihkelsoni loen gu “Populaarmuusika” konspekt – Tallinn Eesti Muusikaakadeemia 2000 17. “T h e L arou sse E n clyclop ed ia of M u sic” - Geoffrey Hindley, Antony Hopkins – London 1997 18. “Beatles: ühe ansambli anatoomia” - Markku Koski Tallinn 19. “Polkast rokini” 2 – Anne Erm- Tallinn 1989 Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv
tähenduslik, viidates formaalselt küll ühele tolle ajastu populaarsetest tantsulugudest (Milton Ager, “Happy Days are Here Again”), kuid juhtides tähelepanu ka asjaolule, et nõukogude aeg oli meid õpetanud ridade vahelt varjatud tähendusi otsima. Antud juhul ilmselt lootust nii rahvale kui džässile saabuvast uuest, vaba ja loomulikku arengut võimaldavast ajastust. 1984. aastal ilmus Anne Ermi kirjutatud lühikroonika vormis “Polkast rokini” (kordustrükk “Polkast rokini 2” 1989), mis vastab täiesti oma pealkirjale, käsitledes lühidalt kõiki tuntu- maid 1980. aastatel tegutsenud leviansambleid. Paaril leheküljel on ka väga üldist teavet seoses meie tolle aja džässmuusikutega, kordustrüki sissejuhatuses käsitletakse lühidalt ja väga pealiskaudselt sõjaeelset aega. Siin esineb mitmeid ebatäpsusi nimede kirjutamisel. 1999. aastal ilmus eesti keeles Joosep Sanga tõlkes Joachim E. Berendti ja Günther Hues-
annaabi.ee 
