Vangid toodi kambritest välja vangivalvurite poolt. Kui formaalsused olid täidetud, lahkus delegatsioon koos vangidega. Väljas võeti vange vastu rõõmuhüüetega. Peeti kõnesid ja hüüti vabastatutele elagu! Pärast poliitiliste vangide vabastamist saadeti Keskvanglasse kümmekond uut vahistatut, peamiselt politseinikke. Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega. Teist korda saabus rongkäik Toompeale kella viie paiku, vanglast vabastatud poliitiliste vangidega eesotsas. Juhtide nõudel vabastas vahtkond tee lossi. Lossi rõdule kogunesid rongkäigu juhid ja vabastatud vangid lilledega. Rõdult peetud kõnedes selgitati poliitilist olukorda ja hüüti elagu! Nõukogude Liidu juhtidele. Kõnelesid ka vabastatud vangid
linastub esimese eesti 1917 1. märts Tallinna jõuavad teated tsaarivalitsuse mängufilm: "Karujaht kukutamisest, algab üldstreik, Pärnumaal" (operaator mis kestab 6. märtsini J.Pääsuke) 1917 2. märts miiting Tallinnas 1914 1. august algab I Uuel turul, rahvas vabastab maailmasõda vange, rüüstab politseiasutusi 1917 18. märts Venemaa 1914 17. oktoober avatakse Ajutisele Valitsusele esitatakse Tallinna Kunsttööstuskool Eesti omavalitsuse projekt 1916 tööd alustab esimene põlevkivikaevandus Kohtla Järve piirkonnas 1917 23. aprill Tallinnas luuakse 1917 26. oktoober bolevike Eesti Radikaal Sotsialistlik riigipööre Petrogradis Suur Erakond (J.Vilms, E.Laaman) Sotsialistlik
(aga ka poolakatele, soomlastele, lätlastele, leedulastele jt) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. 3.5. Veebruarirevolutsiooni mõju Eestile: Revolutsioonisündmused Eestis algasid märtsi alguses: Tallinnas alustati isevalitsuse vastast üldstreiki; mässama hakanud sõdurite ja madruste poolt vabastati vanglatest vange ning rüüstati kohtu- ja politseiasutusi. Tapeti vihatud ohvitsere ning marodööritseti niisama. Analoogsed sündmused Tallinnaga toimusid ka teistes suuremates Eesti linnades. Korratused linnades likvideeriti Ajutise Valitsuse sekkumise tulemusena. Vene Ajutine Valitsus tagandas senised Eesti- ja Liivimaa kubernerid ning Eestis alustati järgmiseid ümberkorraldusi: - Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala
(aga ka poolakatele, soomlastele, lätlastele, leedulastele jt) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. 3.5. Veebruarirevolutsiooni mõju Eestile: Revolutsioonisündmused Eestis algasid märtsi alguses: Tallinnas alustati isevalitsuse vastast üldstreiki; mässama hakanud sõdurite ja madruste poolt vabastati vanglatest vange ning rüüstati kohtu- ja politseiasutusi. Tapeti vihatud ohvitsere ning marodööritseti niisama. Analoogsed sündmused Tallinnaga toimusid ka teistes suuremates Eesti linnades. Korratused linnades likvideeriti Ajutise Valitsuse sekkumise tulemusena. Vene Ajutine Valitsus tagandas senised Eesti- ja Liivimaa kubernerid ning Eestis alustati järgmiseid ümberkorraldusi: - Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala
Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2.märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20k osalejaga miitingu. Paksu Margareta juures, kus asus Vangla, murti lahti väravad, tapeti vangla ülem ning mõned valvurid, vabastati vangid ning süüdati hoone põlema. Sama kordus kõigis erinevates Tallinna vanglates. See öö oli väga rahutu. Rünnati ka palju politseiasutusi ning samalaadsed sündmused leidsid aset ka teistes suuremates linnades, kus oli rohkesti vene töölisi ning soldateid. Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see ajutisele valitsusele kinnitamiseks. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega liitusid, ümber kujunesid või nime vahetasid
Presidendi juurde saadetud delegatsioon tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid Keskvangla juurde. Poliitiliste vangide vabastamine toimus kella kolme paiku päeval Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega. Täpselt kell 18:45 heisati Pika Hermanni torni punane lipp. Demonstrandid ootasid "rahvavalitsuse" väljakuulutamist. See sündis kella 22:15 paiku. Seejärel mindi laiali. Lossi hoovis aga jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end
Kuigi laevade ohvitserid üritasid madruseid kinni pidada, siis käis see neil siiski üle jõu. Sadamast esimene käik oli Paksu Margareta juurde - tapeti vanglaülem, politseinik, raskelt sai vigastada Peeter Suure merekindluse komondant. Tulemus see, et vanglaväravad murti maha, kõik vangid lasti vabadusse ja vangla pisteti põlema. Sealt edasi mindi vabastama ka teisi vange. Kõikjal vabastati vangid. Samuti rünnati kohtu- ja politseiasutusi. Päeva jooksul ühinesid ka tööliste ja madrustega ka Tallinna sõdurite garnison. Mitmes polgus tapeti sõjaväeametnikke, arste jne. Ööl vastu 3. märtsi oli Tallinnas rahutu - süüdati politseidasutusi jne. Samalaadsed sündmused leidsid aset ka mitmetes teistes Eesti linnades, kus leidus rohkesti vene sõdureid või vene rahvusest sõdureid - Narva, Pärnu, Haapsalu, Tartu, Kuressaare. Haapsalus relvastatud madrused tapsid linnapea ja kohaliku pastori?. Kokku tapeti märtsi
relvadega, mis tema käes olid. Rahvas sai enda kätte ka relvad, hakkasid puhkema relvastatud kähmlused. Rahva poole üle minevate sõjaväeosade hulk kasvas plahvatuslikult, suur osa läks mässuliste poole üle. 27.veebr õhtuks oli rahva poolele hinnanguliselt läinud üle 70 000 relvastatud sõdurit. Samal päeval tõmbus politsei linnatänavatelt tagasi, rahvas ründas arsenali, saadi relvi juurde, rünnati politseiasutusi, kohtuid, sandarmeeriat, vanglaid, vabastati kõik vangid. 27.veebr õhtuks Habalov taandus Admiraliteedihoonesse, öösel jäi praktiliselt üksi. 27.veebr õhtuks oli kogu linn ülestõusnud rahva kontrolli all. Kuni 27.veebr õhtuni oli mässuliikumine toimunud stiihiliselt, ilma igasuguse keskse juhtimiseta, samal õhtul tekkis kaks juhtimiskeskust. Üks kujunes ümber Riigiduuma. Oli olnud valitsusmeelne, viimasel ajal opositsiooniline. Riigiduuma muutus rahva silmis mingiks märtriks,
annaabi.ee 
