MIs on asjatundjate hinnangul politseiameti K-komando? Postimehe andmetel kuuluvad eriüksused või -grupid ka vanglate ameti, kaitsepolitsei ja kaitsejõudude peastaabi koosseisu. Väikesearvulised nn kiirreageerimisgrupid on näiteks Tallinna ja Tartu politseiprefektuurides. Politseiametil K-komando Politsei eriüksus loodi 1991. aastal politseireservi nime all. 1992. aastal muudeti see K-komandoks, mille juhiks tõusis Lembit Kolk, kes on sellel ametikohal tänaseni. Ohtlike kurjategijate kinnivõtmiseks ja pantvangide vabastamiseks loodud K- komando kuulub igapäevaselt keskkriminaalpolitsei koosseisu, erandolukordades allub aga politsei peadirektori asetäitjale Jüri Kasesalule. Postimehe andmetel kuulub K-komandosse 20 ja 30 mehe vahel, täpset arvu politsei ei avalikusta
reklaamimise järelevalve alal; 4) Tervisekaitseinspektsioonil - tehniliste eeskirjadega sätestatud või õigusaktidega kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega võrdsustatud dokumentide tervisekaitsealaste nõuete täitmise järelevalve alal; 5) Veterinaar- ja Toiduametil - toidu kvaliteedi ja ohutuse kohustuslike nõuete täitmise järelevalve alal; (RK s 25.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999, 30, 415; RK s 16.05.2000 jõust.05.06.2000 - RT I 2000, 40, 252) 6) Politseiametil - võltsitud kauba käibe tõkestamise, samuti kauplemise nõuete, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade ning taksoteeninduse eeskirjade täitmise järelevalve alal; (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) 7) maakonnaarstil - ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende reklaamimise ning riikliku litsentsi kohase ravitegevuse järelevalve alal; 8) teistel järelevalveorganitel vastavalt seadusele. (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)
mis oli suunatud kurjategija kinnipidamisele, ei ole kuritegu. (Igal isikul on selleks õigus, politseinikul aga kohustus.) 4) Kuritegude matkimine - millel on küll kriminaalkoodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida, ei ole kuritegu. Kuriteo matkimise õigus on Kaitsepolitseiametil ja Politseiametil Tallinna Halduskohtu loal. 5) Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises, kuid see nõusolek peab olema õiguspärane ning ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt.
Õigus kurjategijat kinni pidada on igal isikut, sõltumata sellest, kas tal on võimalik pöörduda vastavate võimuorganite poole. See tegevus seondub tihti hädakaitseseisundiga. 4. Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida. Kuriteo matkimise õigus on Kaitsepolitseiametil ja Politseiametil Tallinna Halduskohtu loal. 5. Kohustuste kollisioon. Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (nt
poolt; 2) võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ning esmauuringud; 3) varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine; 4) isikusamasuse varjatud tuvastamine; 5) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on Politseiametil ja Kaitsepolitseiametil kuritegude kohtueelses menetluses õigus teostada kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid. (3) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on kinnipidamiskohas kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks õigus lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule teostada kinnipidamiskohtades järgmisi jälitustoiminguid:
vältel. (R. Maurer 1998, 6) (Vaata ka lisa 2, näide 2) Tähelepanu peab pöörama sellele, et kuigi R.Maurer nimetab lapse lahti riietamist ning tema paitamist samuti seksuaalseks väärkohtlemiseks, tuleb siiski aru saada ning vahet teha vanemlikul hellitusel ning sündsusetul käitumisel. 1.5 Laste seksuaalse väärkohtlemise olukord Eestis 2002 aasta seisuga Selles peatükis saab anda ülevaate vaid sellest Eesti informatsioonist, mis on olemas Politseiametil (vt. tabel 1 ja 2) erinevate laste vastu suunatud seksuaalkuritegude osas ning ülevaate laste arvust, kes on pöördunud Tallinna ja Tartu Laste Tugikeskusesse, mis on Eestis lisaks erinevatele nõustamiskeskustele olulised seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavad asutused. MTÃœ Tartu Laste Tugikeskus loodi 1995. a. ning tööperioodil 1995Â2000 on olnud 120 seksuaalse väärkohtlemise juhtu, sh. 41 juhtu 2000. aastal ning 33 juhtu 2001. aastal.
järelevalve alal; 3) Tervisekaitseinspektsioonil tehniliste eeskirjadega sätestatud või õigusaktidega kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega võrdsustatud dokumentide tervisekaitsealaste nõuete täitmise järelevalve alal; 4) Veterinaar ja Toiduametil toidu kvaliteedi ja ohutuse kohustuslike nõuete täitmise järelevalve alal; 5) Taimetoodangu Inspektsioonil söödaseaduses kehtestatud nõuete täitmise järelevalve alal; 6) Politseiametil võltsitud kauba käibe tõkestamise, samuti kauplemise nõuete, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade ning taksoteeninduse eeskirjade täitmise järelevalve alal; 7) maakonnaarstil ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende reklaamimise ning riikliku litsentsi kohase ravitegevuse järelevalve alal; KAUPLEMINE KAUPLEMISLOA ALUSEL Seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kauplemist reguleerivas õigusaktis ettenähtud juhul peab
See tegevus seondub tihti hädakaitseseisundiga. 30 Õiguse alused 4. Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida. Kuriteo matkimise õigus on Kaitsepolitseiametil ja Politseiametil Tallinna Halduskohtu loal. 5. Kohustuste kollisioon. Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse
annaabi.ee 
