Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse aheldatud, näoga koopaseina poole, seljaga koopasuu poole, varjud on ekslikud." Ideed väljenduvad maapealsetes asjades. Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik. Ühes oma teoses ,,Politeias" saab olulisele kohale headuse idee. Hing on mingis mõttes võimeline tegema head. Kaevub ideede taha, kohtub lõpuks headuse ideega. Ütleb, et headuse idee on päike (ideede maailm on päike). Kõik olemasolev saab olemas olla vaid tänu päiksele. Headuse idee on teiste ideede olemasolu põhjuseks. Headus on midagi müstilist kui loogiliselt seletav. Filosoofia on oluline. Kui filosoofid oleks valitsejad, oleks see parim viis riigi valitsemiseks. Filosoofid võivad toota parimaid seadusi
Mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. Lisaks inimese väärtustamisele peab oluliseks ka motiivi. Platon: Tänu temale teame ka Sokratesest (P õpetaja). Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju. Koopamüüt- koopasse aheldatud ja seljaga koopasuu poole, näeme ainult varje. ,,Politeias"- headuseidee Hing kaevub ideede taha, lõpuks kohtub headuse- ideega. Päike on valguse ja kõige oleva allikas, samamoodi nagu headuse-idee ideedemaailmas. H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav. Tavakodanik peab jälgima H-I'd, et olla kõlblik. Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki. Aristoteles: Omakorda Platoni õpilane. Vooruste-eetika Voorus vs pahe Voorus on loomutäius. Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis
demokraatia võimalikuks, kuid ta on sellele kahtlemata kaasa aidanud. Hoolimata tõsiasjast, et Rousseau jättis naised hääleõigusest ilma, on tema poliitilise mõtlemise tegelik loogika siiski selline, et sääraseks välistuseks pole mingit head alust. Seega võime Rousseau ettepanekute alusel konstrueerida tõelise võrdsuse mudeli. Niipalju võrdsusest. Kuidas on lood vabadusega? Pole raske avastada olulisi kitsendusi vabadusele Rousseau valitud politeias. Keskseks kitsenduseks on lihtsalt ühiskondliku sideme kujundamise mündi pahupool. Mõttevabadus on tõsiselt piiratud, eriti usu vallas. Esiteks on ateism keelatud. Teiseks ei tule sallida sallimatuid usundeid. Kolmandaks peavad kõik tunnistama kodanikureligiooni. Ning häda silmakirjalikule: "Kui keegi pärast seda, kui on avalikult tunnistanud neid (tsiviilusundi) dogmasid, käitub nii, justnagu ta ei usuks neid,
kehtestada. Kogemustest on teada, et igasugune reaalne võim aja jooksul korrumpeerub. Ideaalriigis aga ei saa korruptsiooni üldse tekkida. Kehtib ju paratamatu seos: voorusetult saab käituda ainult teadmatusest, et aga valitsejad on oma teadmiste tõttu eksimisvõimetud, siis mitte-vooruslik käitumine on võimatu. Platoni filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane. Politeias Platon siiski kohati kahtleb, kas mittekorrumpeeruvad valitsejad ei ole mitte täiesti võimatu, tema õpetust lootusetult kompromiteeriv mõte. Seepärast tegi ta ühiskonna huvides kahe kõrgema kihi liikmetele eraomandi ja perekonna osas tugevaid piiranguid, millest oli juttu ülalpool. Hilisperioodi teoses Seadused esitab ta ideaalriigi järel nn paremuselt teise riigi projekti, kus kõik selle riigi kodanikud on ,,seaduste orjad". Tegelikult teostavad ka seadusriigis võimu ikka valitsejad
järele lähtub usust ilmutusse. 5 · Abu Nasr al-Farabi (surn. 980) "Voorusliku linna · Eelnevast tulenevad kaks järeldust: elanike arvamused" Prohvet Muhammad olnu · Asjad on nii nagu nad on, mitte sellepärast, et ideaalne valitseja, kellest Platon oma Politeias oli mõistus seda nõuaks, vaid sellepärast, et Jumal on unistanud. vabatahtlikult nõnda otsustanud. · Abu Ali ibn Sina (980-1037), keda lääs tunneb · Üks Jumala vabaduse aspekte seisneb Avicennana. ettemääramises. · Avicenna jumalatõestus: · Ettemääratuse 4 momenti:
see, kes tegi valikuid, jääb alasti. Mitmesugused head omadused, mida me pidasime enda omaks, aga mida põhjustas hoopis näiteks hea seedimine, langevad ära, samuti kaob kõik inetu, mida põhjustasid kompleksid või halb tervis. Siis näeme iga inimest esimest korda sellisena, nagu ta tõeliselt on. Ja see pakub üllatusi. Kasvatusega saab anda hingele õige suuna See teadmine pärineb juba antiikautoritelt. Platoni "Politeias" on arutlus selle üle, et inimese hinges on mõndagi sellist, mis tulnuks välja juurida juba lapsepõlves, mis kasvavad loomusesse söömamõnu ja sedalaadi naudingute ja hõrgutiste kaudu ning pööravad hinge näo allapoole (kui ta neist vabastatuna oleks pöördunud tõeste asjade poole). Clive Lewis (1987) maalib meis peituvate pahealgete paremaks mõistmiseks järgmise pildi: Meie sisemaailmas leidub asju, mis on otsekui imikud: tillukesi lapsikuid himusid, väikesi
Varasemates töödes ("Apoloogia", "Charmides", "Kriton") ilmneb tugev Sokratese mõju, ideeõpetuse 36 eelkäijaid sofiste kritiseeritakse teostes "Protagoras" ja "Gorgias". Tunnetusteoreetilisi seisukohti käsitleb "Kratylos". Ideeõpetuse põhialused sõnastatakse dialoogis "Menon". "Symposionis" ("Pidusöök"), "Phaidonis", "Politeias" ("Riik", sisaldab ka tuntud koopa- mõistulugu) ja "Phaidroses" rakendatakse ideeõpetust juba kõigis peamistes filosoofia valdkondades.Hilisematest teostest on tuntumad "Parmenides", "Politikos" ("Riigimees"), "Timaios" ja "Nomoi" ("Seadused"). Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr.- uue ajaarvamise algus, platonism asendub skepsisega
annaabi.ee 
