Euroopa oli peamiselt katoliku kiriku all. 8. Milles seisnes investituuritüli ja Wormsi konkordaat? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Algas 11. sajand, lõppes 12. sajandil 1122 Wormsi konkordaatiga, kus Paavst sai vaimuliku, keiser ilmaliku võimu. 9. Milline oli keskaja inimese maailmapilt? Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu palvetamine Kultuur kunst(kirikud, jumalate kujutamine maalides, skulptuuridel) Majandus kirikule maksti raha(kirikukümnis), indulgentskirjad, peamiselt vaesus Politiika paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10. Selgita mõisteid: paavst, piiskop, preester, katedraal, puhastustuli, patt ja pärispatt, märter, indulgents, simoonia, kirikukümnis, Avignoni vangipõli. Paavst katoliku kiriku pea
raskel ajal puudu sisemisest toetusest. Mussolinil puudus tugev sõjaväeline liitüksus nagu oli Hitleri Waffen-SS ja tema luureteenistus oli lünklik. Mussolini surm Peale II maailmasõja kaotamist üritas Mussolini Itaaliast põgeneda, kuid sattus partisanide kätte, kes ta koos tema armukesega 28. aprillil 1945. aastal maha lasid Kasutatud kirjandus Hibbert, C. 1997. Benito Mussolini elulugu. Tallinn: Olion Kivisikk, A. 1993. Meteoorid poliitkas. Viljandi: AS KTK Laaman, E. 1991 Demokraatia ja diktatuur. Pärnu: Perona Lee, S. J. 2002. Euroopa diktatuurid 1918-1945. Tallinn: Kunst Williamson, D. 1997 From Socialist to Fascist. London: Hodder & Stoughton Ideon, A. 3. märts 2004. Eesti Ekspress. Benito Mussolini Eesti Vabadusristi kavaler
vaenu ja rahulolematust. Samas tegi ta palju ka riigi edasiarendamiseks. Õiget hinnangut Mussolini elule anda on raske ilma teadmata kõiki tegureid ja motiive, kuid kindel on see, et päris hukka tema tegutsemist mõista ei saa. 22 KIRJANDUSE LOETELU 1. Hibbert, C. 1997. Benito Mussolini elulugu. Tallinn: Olion 2. Kivisikk, A. 1993. Meteoorid poliitkas. Viljandi: AS KTK 3. Laaman, E. 1991 Demokraatia ja diktatuur. Pärnu: Perona 4. Lee, S. J. 2002. Euroopa diktatuurid 1918-1945. Tallinn: Kunst 5. Williamson, D. 1997 From Socialist to Fascist. London: Hodder & Stoughton 6. Ideon, A. 3. märts 2004. Eesti Ekspress. Benito Mussolini Eesti Vabadusristi kavaler. [http://blog.ekspress.ee/viewdoc/58C6CFF7804A52ECC2256EA60044EEBD]
Millistes loetletud riikidest on traditsiooniliselt madalaim (alla 50% jääv) valimisaktiivsus: Rootsi, Saksamaa, USA, Läti, Luksemburg Traditsiooniliselt madalaim valimisaktivsus on USA-s (muidu veel lisaks ka Sveits) Selgita lahti agenda mõiste! Agenda paikapanek väljendab prioriteete ja on seotud võitlusega eri toimijate vahel (kelle probleemid saavad tähelepanu). Osa probleeme pidevalt agendas ja korduvad (nt haridus). Agenda määrab ära mille üle poliitkas vaieldakse, määrab poliitika põhisuuna. Tooge välja mõned tegurid või toimijad, mis võivad mõjutada agenda kujunemist (vähemalt 4-5) a) Kriisid, sokid (nt Virgina Tech 2007, õlised linnud 2007 jne) b) Meedia eriti kui väga järjekindlalt tähelepanu juhib c) Protestiaktsioonid (nt üliõpilased ja ühikad 2006) d) Huvigrupid rohelised, naisõiguslased, suurärimehed e) Ametnikud järjest olulisemad protsessis tänapäeval
huvid erinesid traditsioonilise töölisklassi huvidest – maksude alandamine ja ettevõtluse toetamine mõjusid neile ahvatlevalt Muutunud olukorras määras riikide edukuse nende suutlikkus kohaneda kiiresti uute vajaduste ja võimalustega – seda suutsid teha turumajandusega demokraatlikud riigid, totalitaarsed mitte Pettumus senistes liidrites ja nende poliitkas tekitas lääneriikides vajaduse uute juhtide järele, kes suudaksid välja pakkuda teisi tegevussuundi ning taastada inimeste eneseusu Konservatiivne revolutsioon – eesmärgiks optimismi taastamine ja traditsiooniliste väärtuste taasleidmine 14 o Konservatiivide (kristlik-demokraatide) tõus suuremate lääneriikide eesotsa
potolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide joonistusi. Maadeavastuste põhjused: 1. Euroopa vaimulaadi muutus · Peaaegu kogu keskaja jooksul jäi Euroopa araabia maailmast maha; ka Hinna teadus ja tehnika olid Euroopa omast ülivõimsalt ees. · Keskaja kahel viimasel sajandil toimus aga otsustav muutus maailma võimusuhetes: Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitkas kui ka teaduses. 2. Majanduslikud ja usulised põhjused · Vajadus kulla järele: tohutud summad sõjapidamisele; idamaiste kaupade ühe suurenev tarbimine. · Levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest, mida mindi otsima. · Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 42
on vanemate partei poolt, türannist isa võib last poliitikas mitte osalema julgustada jne) 2.) Kool – riigi jaoks tähtsaim poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata. 3.) Tutvusringkond – inimene võtab pikapeale omaks, mida teised „minusarnased“ inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda, kes teisiti mõtleb, ümber veenda. 4.) Meedia ja kultuur – kuna poliitkas on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste poliitilist orientatsiooni (tsensuur, kinodes kommude filmi näitamine, räppmuusika jne) 5.) Sündmused – nt paljud, kelle tuttav on maha lastuv, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimese arvamust tollest riigist.
suurvõidud pärslaste üle. Aischylose tuntuimas teoses triloogias "Oresteia" kajastub tõenäoliselt kaudselt ka mõni aasta varel ellu viidud Ephialtese reform. Ka Aischylose noorem kolleeg ja konkurent Sophokles tõusis tippu juba enne 5. sajandi keskpaika, kuid tema säilinud teosed pärinevad sajandi teisest poolest ("Kuningas Oidipus" arvatavasti alles 431. a. puhkenud suure Peloponnesose sõja algaastatest). Sophokles oli aktiivselt tegev ka poliitkas valitud strateegiks ja mereliidu laekuriks. Demokraatlik Ateena meelitas kohale vaimuinimesi kogu Kreekast. Siin tegutses mõnda aega Väike-Aasia rannikult Halikarnassosest pärit ajaloolane Herodotos (Cicero määratluse järgi "ajaloo isa"), kelle suurteos "Historia" annab põhjaliku ülevaate Pärsia sõdadest. Ateenast hakkas kujunema ka kreeka filosoofia tähtsaim keskus. Esimese kuulsa filosoofina asus Ateenasse ratsionalist Anaxagoras, sõbrunedes siin Periklesega.
annaabi.ee 
