2004 alates 2004 2004 · mõõta ettevõtlusaktiivsuse taset ja erinevusi riikide vahel, IPREG (2009): BELGIUM, CZECH REPUBLIC, DENMARK, FINLAND, GERMANY, · osutada sobivale ettevõtlusaktiivsuse tasemele viivatele teguritele, GREECE, IRELAND, NORWAY, POLAND , PORTUGAL, SPAIN, SWEDEN (12) · teha rahvuslikku ettevõtlusaktiivsuse taset tõstvaid poliitikasoovitusi. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 3 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 4 GEM uuringu põhinäitajad: Kas eestlased on ettevõtlikud? (kuni 2004) - Total Entrepreneurial Activity (TEA) Index,
on parandada ja elavdada antud piirkonna elukeskkonda. 3) Karlova Selts - Eesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevdada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti. Võimu kontrollija 1) SA Eesti Koostöö Kogu - Korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötab selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. 2) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis - Aitavad kaasa ühiskonnaelu oluliste probleemide lahendamisele. Koostavad tõenduspõhiseid analüüsitöid, loovad tulevikuvisioone ja monitoorivad regulaarselt mitmesuguste poliitikameetmete ellurakendamist. Teabe vahendaja 1) Eesti Ämmaemandate Ühing - Organisatsiooni põhieesmärgiks on ämmaemanduse arendamine. EÄÜ korraldab iga aasta mais aastakonverentsi. Iga kolme aasta tagant
kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis. Riigikaitse Nõukogu- nõustab presidenti riigikaitse valdkonnas Eesti Koostöö Nõukogu- Sihtasutus korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate ja võrgustiku poolt prioriteetseks peetavate teemade seiret ning töötab selle põhjal kõiki huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. Eesti Mälu Nõukogu- eesmärgiks on anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalarengu Nõukogu- Ümarlaua ülesandeks on kujundada riigipeale soovitusi regionaalarengut puudutavates küsimustes. 8. Kes on portfellita minister?
Steven Seidman (ed.): The Postmodern Turn. New Perspectives on Social Theory. Cambridge etc.: Cambridge UP: 46-64: 51) # selle arusaama järgi on poliitiku ülesandeks teha otsuseid, mis juba sisaldavad poliitilisi väärtusi (ideoloogia, valijate tahe jne.) aga oleksid samas kompetentsed, põhineksid otsuste mõjude analüüsile, mille on teinud teadlased. # praktikas muidugi peitub selle neutraalse keele taga juba üsna selgeid poliitikasoovitusi. Poliitikutel on tihti ka võimalik "tellida" sobivaid tulemusi kas nt. uimastiprobleemide kohta tellitakse selgitus kriminoloogi või sotsiaalmeditsiini eksperdi käest? 80 # ka poliitika on läinud tehnokraatilisemaks "ideoloogiate lõpp" (D. Bell ja SM Lipset 1950. aastatel, "hiliskapitalismi legitimatsioonikriis" (Jürgen Habermas 1974: The Legitimation Crisis). Eesmärgiks efektiivsus
social science, and social hope" teoses Steven Seidman (ed.): The Postmodern Turn. New Perspectives on Social Theory. Cambridge etc.: Cambridge UP: 46-64: 51) * selle arusaama järgi on poliitiku ülesandeks teha otsuseid mis juba sisaldavad poliitilisi väärtusi (ideoloogia, valijate tahe jne.) aga oleksid samas kompetentsed, põhineksid otsuste mõjude analüüsile mille on teinud teadlased * praktikas muidugi peidub selle neutraalse keele tagan juba üsna selgeid poliitikasoovitusi. Poliitikutel on tihti ka võimalik ,,tellida" sobivaid tulemusi. Kas nt. uimastiprobleemide kohta tellitakse selgitus kriminoloogi või sotsiaalmeditsiini eksperdi käest? ,,Poliitik ja uurimus = joodik ja lambipost" * ka poliitika on läinud tehnokraatilisemaks: "ideoloogiate lõpp" (D. Bell ja SM Lipset 1950. aastatel; ,,hiliskapitalismi legitimatsioonikriis" (Jürgen Habermas 1974: The Legitimation Crisis). Eesmärgiks efektiivsus
ümberloetlemisele, vaid nende õiguste rakendamisele (Aru 2013). Riik võtab konventsiooni ratifitseerides endale kohustuse seda reaalselt ellu viia, seades esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu ning tagades kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimalused (Sotsiaalministeerium 2011). Selleks, et toetada liikmesriike LÕKis nimetatud printsiipide elluviimisel, on Euroopa Komisjon koostanud mitmeid juhiseid ning poliitikasoovitusi. Lisaks jagatakse informatsiooni, et tõsta teadlikkust ning pööratakse tähelepanu monitooringule (EC 2012). LÕK printsiipide järgimist kontrollib ÜRO lapse õiguste komitee. Osalisriigid on kohustatud LÕK artikkel 44 järgi koostama ettekanded konventsioonis tunnustatud õiguste realiseerimiseks rakendatud abinõudest. Eesti koostas seni ainsa aruande 2001. aastal, mille tagasisides on toodud mitmeid kitsaskohti, mis on asjakohased ka praegu.