Häiremehhanismi aruandega algab iga-aastane makromajandusliku tasakaalustamatusemenetluse tsükkel. Kõnealuse menetluse eesmärk on tuvastada ja korrigeerida tasakaalustamatused, mis takistavad ELi liikmesriikide majanduse sujuvat toimimist ning võivad ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist. Häiremehhanismi aruandes tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle olukorda on vaja edasi uurida (põhjalike analüüside kujul), selleks et järeldada, kas poliitikameetmeid nõudev tasakaalustamatus eksisteerib või mitte. Selle eesmärgiks on tuvastada ennetada korrigeerida riske ja mittejätkusuutlike riikide makromajanduslikku arengut. Selleks et tagada menetluse täitmine, võib euroala liikmesriikidele määrata rahalisi karistusi. Euroopa Komisjoni häiremehhanismi aruandes määratakse kindlaks, millistes
intensiivpõllumajandusest tulenevate keskkonnaprobleemide uurimise ja määratlemise kaudu, võtmeküsimuseks oli see, kuidas jätkata majanduse arendamist ning samaaegselt vältida selle negatiivseid mõjusid keskkonnale. Kokkuvõtvalt: kuidas tekitada win-win lahendusi, mille puhul majanduslikud eesmärgid langevad kokku nii sotsiaalsete kui ökoloogilistega? Ökoloogiline moderniseerumine on suunatud sellele, et rakendada alternatiivseid ja innovatiivseid poliitikameetmeid, kasutades selgelt nähtavat sünergiat keskkonnapoliitika ja majandusarengu vahel. Seega on eesmärgiks üha rohkem lõimida keskkonnapoliitikat teiste poliitikasektoritega, eriti tootmisega tegelevatega] Kaks lähenemist: - tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi ja nende levitamist)
TUNNUSED: hõlmavad endas mitmete makromajanduse indikaatorite (mitte ainult SKP) muutumist ajas; on omased detsentraliseeritud turumajandustele; koosnevad tõusu- ning langusperioodidest; kestavad kauem kui ühe aasta (eristumaks sesoonsest kõikumisest majanduses) ning on püsivad; taas korduvad, aga mitte perioodilised (tsükli pikkus ning mõju ulatus on varieeruv). 4) Stabilisatsioonipoliitika eesmärk ja ,,suured küsimused" Stabilisatsioonipoliitikaks nimetatakse poliitikameetmeid, millega püütakse vähendada majanduse liigset kõikumist (volatiilsust), kuna sellega kaasnevad suured heaolukaotused. Raha- ja eelarvepoliitika kuuluvad mõlemad stabilisatsioonipoliitika meetmete hulka. (1) Kas majanduse toimimisse tuleks üleüldse sekkuda (s.t. proovida majandustsükleid aktiivselt ,,juhtida")? (2) Kui JAH, siis kas tuleks rakendada rahapoliitikat või eelarvepoliitikat (või kombinatsiooni mõlemast)
keskkonnaprobleemide uurimise ja määratlemise kaudu. Võtmeküsimuseks selle teooria rajajatele (näiteks Joseph Huberile) oli see, kuidas jätkata majanduse arendamist ning samaaegselt vältida selle negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ehk kokkuvõtvalt: kuidas tekitada win-win- lahendusi, mille puhul majanduslikud eesmärgid langevad kokku nii sotsiaalsete kui ökoloogilistega? Ökoloogiline moderniseerumine on suunatud sellele, et rakendada alternatiivseid ja innovatiivseid poliitikameetmeid, kasutades selgelt nähtavat sünergiat keskkonnapoliitika ja majandusarengu vahel. Seega on eesmärgiks üha rohkem lõimida keskkonnapoliitikat teiste poliitikasektoritega, eriti tootmisega tegelevatega. Läbivad teoreetilised lähenemised: · P. Bourdieu ja teooria praktikast (habitus kui tarbimiseeldus) · J. Baudrillard tarbimisest ja sümbolilisest väärtusest? Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: A
teemale mõtlema, sellest rääkima (näiteks stigma, diskrimineerimise teemad). Samuti aitavad kampaaniad mõjutada sotsiaalseid norme, mis võivad pikema aja jooksul käitumist muuta. Teema nähtavus aitab mõjutada avalikku arvamust ja seeläbi toetada ka poliitilisi meetmeid. On leitud, et sotsiaalturunduse kampaaniad on edukamad siis, kui kampaaniad on osa ulatuslikumast programmist (näiteks on olemas toetavad teenused, koolitused, kasutatakse poliitikameetmeid). Samuti on teatud liiki käitumist, mida on sotsiaalturundusega lihtsam mõjutada – ühekordseid tegevusi (vaktsineerimine, vähiskriining) on lihtsam mõjutada kui tegevusi, mis eeldavad kinnistunud harjumuste muutmist (prügi sorteerimine). Käitumist on keerukam muuta ka siis, kui see on seotud isiklike tõekspidamiste ja sotsiaalsete normide muutmisega (näiteks toitumisharjumusi on keerulisem mõjutada kui panna inimesi turvavööd kinnitama (Wakefield, M.A., Loken,B. & Hornik, R
EL ja Naised tajuvad naistevastast vv oma riigis tavalisena või harva esinevana olenevalt nende endi perevv ja liikmesriigid võiksid rohkem pühenduda korrapärasele andmete kogumisele naistevastase vv erinevate muu isiku kui partneri vv kogemustest ning sõltuvalt sellest, kas nad tunnevad teisi vvaohvriks sattunud vormide kohta. Seevõib pakkuda andmeid, mis aitavad välja töötada vahetuid poliitikameetmeid. EL ja naisi ja kas nad on liikmesriikide naistevastase vv vastu võitlemise poliitika ja riiklikud tegevuskavad tuleks välja töötada kuulnud naistevastast vv käsitlevatest kampaaniatest. Nende tegurite vastasmõju tuleb arvestada otseselt naiste kogetud vv kohta kogutud andmete põhjal.
mõtlema, sellest rääkima (näiteks stigma, diskrimineerimise teemad). Samuti aitavad kampaaniad mõjutada sotsiaalseid norme, mis võivad pikema aja jooksul käitumist muuta. Teema nähtavus aitab mõjutada avalikku arvamust ja seeläbi toetada ka poliitilisi meetmeid. On leitud, et sotsiaalturunduse kampaaniad on edukamad siis, kui kampaaniad on osa ulatuslikumast programmist (näiteks on olemas toetavad teenused, koolitused, kasutatakse poliitikameetmeid). Samuti on teatud liiki käitumist, mida on sotsiaalturundusega lihtsam mõjutada ühekordseid tegevusi (vaktsineerimine, vähiskriining) on lihtsam mõjutada kui tegevusi, mis eeldavad kinnistunud harjumuste muutmist (prügi sorteerimine). Käitumist on keerukam muuta ka siis, kui see on seotud isiklike tõekspidamiste ja sotsiaalsete normide muutmisega (näiteks toitumisharjumusi on keerulisem mõjutada kui panna inimesi turvavööd kinnitama (Wakefield, M.A., Loken,B. & Hornik, R
annaabi.ee 
