Niiluse viljakal mullal oli võimalik kasvatada nisut, otra, ube, läätseid, herneid, porrulauke ja sibulaid, samuti puuvilju nagu datleid, viigimarju, greipe ja meloneid. Kuna põlluharimiseta ei saa tsivilisatsiooni eksisteerida, siis järelikult Niiluseta oleks Egiptus olnud tühipaljas kõrb peaaegu ühegi inimeluta. Kuigi mõned väiksemad tsivilisatsioonid oleksid saanud tekkida Vahemere, Punase mere, Suezi lahe ja Moerise järve (tänapäeval tuntud kui Birket Qarun) rannikutel, poleksid need tsivilisatsioonid siiski olnud kaugeltki nii võimsad kui seda oli Egiptus. Egiptlased ei jäänud ka lihatoidust ilma tänu Niilusele jõele - jõelähedus oli sobiv paik erinevate loomakarjade kasvatamiseks, nagu lamba- ja kitsekarjade, jõest said egiptlased püüda palju erinevaid kaluliike odade ja võrkudega ning Niiluse delta juures pesitsesid mitmed erinevad linnuliigid. Sellele kõigele vaatamata toituti lihast siiski vähe, sest kuuma kliima käes läks liha kiiresti riknema.
Väljapanekukeelu alternatiiviks on näiteks tubakatoodete müük ainult spetsiaalsetes tubakamüügilitsentsiga müügikohtades; tubakatooteid müüvate kaupluste suuruse piirang; müügikohtade arvu piirang; pakendi standardiseerimine (põhitoon on hall, kaubamärkide kasutamine pakendil keelatud); tubakatoodete müük ainult eraldi kassast või müügiletist; ettevõtjate eneseregulatsioon jne. Juba praeguseks ajaks on palju tehtud selleks, et tubakatoodet poleksid nii kättesaadavad. Näiteks, sigarettide pakenditele on paigutatud koledad pildid erinevate haigustega ja nende pildide all on kirjutatud erinevad tekstid, mis pole eriti mõnusad meie silmadele. Isiklikult tean inimesi, kes loobusid suitsetamisest põhjusel, et kujutatud pildid olid koguaeg silme ees. Sealhulgas juba kaua aega meil eestis on keelatud tubaka reklaam, mis positiivselt mõjub rahvale.
*A igatseb taga ,,muistsete aegade" lihtsust, loomulikkust, siirust, ausust ja otsekohesust. *Hinnas on silmakirjatsemine, intriigid, egoistlik omakasu jne. * see näidend on M'i kõige tervamalt aadli tühist jõudeelu kritiseeriv näidend. *Rosseau on M'ile ette heitnud, et too pilkab A'is õilsat inimest. *teglikult on M'i vahekord A'iga u samasugune, nagu Cervantesel don Quijotega : kuigi välja naerdakse äärmuslik elukaugus ja idealism, ei tähenda, see sugugi, et autorile poleksid hingelähedased need üllad vaated, mida tegelane endas kannab. Pigem tehakse vihje sellele, et ideaalid ei peaks varjama igapäevase elunägemist ja et kui tegelikkuses ongi rohkesti halba, siis alati võib selles leida ka midagi head kui sellesse vaid usutakse. *Kui XVIII saj 2poolest klassitsism tervikuna kaotas oma elujõu, siis M'il on suur erand: tema komöödiid on milma lavadel mängitud menukalt kõigil järgnevatel ajajärkudel. Nähtavasti tuleb see sellest, et M
nali, üks tema irooniaid vastusena Avellaneda vale"Don Quijotele". Ent naljas on ka tõde, sest "Don Quijote" hakkas tõepoolest maailma vallutama kohe pärast tema 1. osa ilmumist, jõudes autori surma järel peagi kõigi Euroopa suuremate rahvaste keelde ja kujutlusse. Järgnevate sajandite jooksul menu jätkus ning tänapäeval pole vist ühtki paika maailmas, kus Cervantes ja tema "Don Quijote" tuttavaiks ja omaseiks poleksid saanud Don Quijote"- algselt kavandatud rüütliromaani paroodiana, kuid eriti II osas saavutab filosoofilise mõõtme; iroonilised nimed: Quijote- rauast säärekaitse, Rocinate- kronu(raamatus Quijote ratsu), Sancho- peened jalad Panza- kõht(loos Quijote kaaslane); peategelane vaene hidalgo, kes on rüütliromaanidest aru kaotanud ja hakkab rändrüütliks; groteskne paar: don Quijote elab unistustes,
on see muidugi autori nali, üks tema irooniaid vastusena Avellaneda vale"Don Quijotele". Ent naljas on ka tõde, sest "Don Quijote" hakkas tõepoolest maailma vallutama kohe pärast tema 1. osa ilmumist, jõudes autori surma järel peagi kõigi Euroopa suuremate rahvaste keelde ja kujutlusse. Järgnevate sajandite jooksul menu jätkus ning tänapäeval pole vist ühtki paika maailmas, kus Cervantes ja tema "Don Quijote" tuttavaiks ja omaseiks poleksid saanud. Ilmekalt näitab Cervantese romaani ajas kasvanud populaarsust kasvõi tõik, et ainuüksi XVIII sajandi Inglismaal ilmus "Don Quijote" 7 erinevas tõlkes ja tervelt 41 väljaandes (teiste seas tõlkis "Don Quijote" inglise keelde tuntud romaanikirjanik Tobias Smollett). Saksamaal sai klassikaliseks ja kõrgelt hinnatuks Ludwig Tiecki tõlge (1799-1801). Venemaale jõudis "Don Quijote" esmakordselt XVIII sajandil prantsuskeelse tõlke kaudu
ekspressionismi. Kunstnikuna oli kahtlemata kõige küpsem Oskar Kallis, ekspressionism ilmus esimesena Aleksander Mülberi loomingusse, arvustustes pannakse pärast O. Kallise surma enim lootust Balder Tomasbergile. Ilmselt mängis ühingus suurt rolli, tänasele kunstiavalikkusele peaaegu tundmatu Välko Tuul. Tuleb tunnistada, et Vikerla legendi teeb kauniks paleus „ … mis küll kõik võinuks olla kui...“ poleksid surnud O. Kallis, V. Tuul ja B. Tomasberg, kui A. Mülber poleks 1921 kadunud jäädavalt Pariisi, kui nad oleksid saanud jätkata võimsa, andeka ja uuendustele avatud olnud rühmana. Oletused teeb põnevaks ka see, et nad olid mitte ainult kunstile pühendunud boheemid, vaid vägagi aktiivselt kunstiellu sekkuvad ja seda organiseerida tahtvad noored. Kõige kaugemale ehk kõige kaalukamaks jõudis kasvada Aleksander Krims, kelle loomingu hiilgeaeg jääb 1920-30. aastate vahele.
annaabi.ee 
