Sokrates (469399 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost. Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Ta sündis ja elas Ateenas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Noorena oli Sokrates isal abiks kiviraiduriametis. 18 aastaselt kirjutati ta Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb. SOKRATESE SURM Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Surres oli Sokrates 70-aastane. Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust. Sokratese jaoks ebasoodsat kohtuotsust, häälteenamusel põhinevat hukkamõistu, mõjutasid kahtlemata otsustavalt kaks seika: 1) Süüdistuse ebamäärasus, mida suurendas
ei jäänud. Tema kuulajateks olid sageli rikkad inimesed ning vestlus toimus tihti söögilaua ääres. Sokratese õpilane Aristippos Küreenest (u 435355 e.m.a) olevat aga kuulajatelt ka raha võtnud ning saatnud selle Sokratesele.1 1 Meos. I. 2000. Antiikfilosoofia. lk 31-35 6 Sokratese surm Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Viimaste hulgas on nii Platoni kui ka Xenophanese versioonid Sokratese kaitsekõnest kohtus; need kuuluvad inimsoo tähtsaimate dokumentide hulka. Surres oli Sokrates 70-aastane. Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese surmamõistmine sokeeris vapustavalt noort Platonit; Platoni varasemad kirjutised on õigupoolest elulooline sari, kus ta kaitseb Sokratest kui teotatud isiksust.
teadvat seda, mida ta ei tea. Sokratesele on iseloomulik vestluses kaaslane pihtide vahele võtta. Ta ei seleta lahti oma vaatekohti. Sokrates rajab traditsiooni, mis jookseb läbi mõtlemise ajaloo: olulisem on sageli esitada värske, viljakas ja uut teed rajav küsimus kui otsida vastust mõnele vanale. Küsitavaks tegemine ja probleemide avamine tukslevad inimliku mõistmise südamikus. Sokratese surm Sokratese aupaiste saabub alles ta surma kaudu. Tema surm sünnitas dokumentaalsed ja poleemilist kirjandust. Surres oli ta 70-aastane. Oma surmapäeval vestleb Sokrates oma sõpradega surmast. Ta väidab, et tema tarkuseotsingud on parim ettevalmistus surmale. ,,Tõelisel filosoofil on siis tegelik eesmärk surm ja kõikidest inimestest on just neile surm kõige vähem hirmutavam". Filosoofia on tugevam kui surm- see on osa Sokratese müüdist. ,,See mees, kes on tõesti kogu elu pühendanud filosoofiale, võib julgelt oodata surma ja loota, et pärast surma saab ta osa suurimast hüvest
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest.
perifeeriat. Kui Moskvast tulnud Novgorodi piiskopid avastasid, et Novgorodi perifeerias on mitte-kristlikud nimed, siis see oli nende jaoks üllatus. Aga enne seda olid need talupojad nende jaoks olnud kui korralikud kristlikud talupojad. Kui me vastandame paganlikkuse ja kristlikkuse ning selles vastandudes paratamatult üks on hea ja teine paha, siis me tegelikult jätame ennast nende samade poleemilist allikate vangi. Reaalses elus neid elemente vastandada ei saa ja kui me räägime sellest, mis toimus Liivimaa talupoja peas, kas see vastab kristtlikule doktriinile, siis tuleb arvestada, et enamus inimesi tollel ajal ei näinud selles asjas vastandumist. Kui me küsime, kas keskaegne Liivimaa talupoeg oli õige kristlane on see moderne küsimus, talupoegade tegevus ei vastanud kõrgteoloogilisele doktriinile. Enamasti just seda vastandlikkuse küsimust ei tekkinud
Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia. Kaine, ladina terminitega, usuelu. Annab Lutheri asjadele õpetatud kuju. Mõned astuvad radikaalsele ortodoksiale vastu. Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis. Selliks olemise ajal matkates luges palju usulist kirjandust, eriti poleemilist. Tutvus Weigeli kirjutistega, Paracelsuse traktaatidega. Hakkas ise agaralt mõtteid levitama. 1599 sai meistriks Görlitzis. Asus kirjutama. Esimene raamat "Aurora ehk koidupuna" (1610) - äratab laialdast tähelepanu, populaarne müstilises seltskonnas, vaimulik seltskond keelas ära. Boehme lubas mitte enam filosofeerida. 1619 hakkas uuesti kirjutama. "Jumaliku elu kolmest printsiibist", "Mysterium magnum", "Facit viva". Boehme keelatakse, tal kästakse vaikida.
annaabi.ee 
