tähelepanu ning naelutas kuulajad paigale. 1772. aastal püüdis Gluck ooerireformi läbi viia ka Pariisis, kuid kohtas tugevat vastuseisu. Glucki reformid olid tihti vastuolulised. Pärast kolimist Pariisi aastal 1773 ning mitmete tööde produtseerimist kerkisid esile kaks kriitikude kogukonda. Ühed kiitsid Gluck'i uut stiili, teised kritiseerisid karmilt ning toetasid pigem traditsioonilisemaid töid nagu Niccoló Piccinni looming. Heliloojad ise ei sekkunud poleemikasse, kuid kui Piccinnil paluti teha libreto, mille kallal Gluck ise töötas, siis hävitas viimane kõik töö. Gluck oli ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale
kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga. Tekst sisaldab paroodiaid konkreetsetele teostele. See on autori teadvuse väljendus. (Gogol) ,,Nikiforvitsi ja Kalasnikovi tüli". Paroodia Gogoli epigoonidele. Astub poleemikasse Gogoliga. Juba esimeses teoses kasutab Dostojevski ,,teisikute süsteemi". Peategelasel on teoses palju teisikuid ,,teisiklus". Väga levinud oli romantismis, eriti saksa romantismis. Peategelase pahupool tekstis. (,,Idioot", ,,Sortsid", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Teisik"). Kes on Makari teisikud? Gorskov väikeametnik, kes võidab lootusetu kohtuprotsessi. Suri suurest õnnest. Tal läks veel halvemini kui Makaril
kinnistamiseks ja üldistamiseks. 20. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Osalejate paigutuse osas Klassidiskussiooni efektiivsus suureneb, kui selles osalejad pannakse istuma kas ringi- või nelinurgakujuliselt, nii et kõik oleksid üksteisega silmsides. Probleemi/teemasse lülitumise tähenduses Diskuteeritav probleem peab, kas õpetaja või õpilaste poolt, olema selgelt formuleerinud. Õpilane vajab poleemikasse sekkumiseks mõningaid eelteadmisi vastavast temaatikast. Tundmata käsitletava teema põhifakte ja mõisteid, on õpilasel raske osaleda konstruktiivses arutluses. Diskussiooni käivitamiseks vajavad õpilased eelhäälestust, lähtudes käsitletavast temaatikast. Saavutatakse ühtekuuluvustunde või ühisprobleemi rõhutamises. - Mažoorsema iseloomuga diskussiooni hõlbustab sellele eelnev ajurünnak, loomaks õpilastes vastav meeleolu ja suurendamaks valmisolekut oma
Eduard Hanslick (1825-1904), kes väitis: Muusika on ,,helisedes liikuvate vormide mäng" (,,Spiel tönend bewegter Formen"). Hanslicki peateos on ,,Muusika ilust" (Vom Musikalisch-Schönen; 1854). Hanslick leidis oma vaadetele sobiva näite Johannes Brahmsi (1833-1897) muusika näol. Niisiis lõhenes saksa muusikaavalikkus kaheks leeriks Liszt ja Wagneri pooldajad (programmiline muusika, muusikadraama) ning ,,puhta" ehk absoluutse muusika pooldajad (Hanslick; Brahms sekkus poleemikasse vähe). Teema 7. Kunstireligioon Vt ka loeng. Taustaks on ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. Kui varem pakkus rahu- ja kindlustunnet kindla institutsiooniga (=asutusega, s.t kirikuga) seotud religioon, siis nüüd võtavad religiooni ülesanded enda peale ka kunst ja muusika (ning näiteks loodus), mis
närvikliinikusse, skisofreeniast ei paranenud. Tegutses veel mõni kord teiste toetustel kultuurielus, viimased aastad elas Kavastu Koosal. Liivi tõekspidamisi mõjustasid rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohad, vend Jakob ja Väike-Maarja luuleringi liikmed. Tajus olemuslikku konflikti elukauge kirjanduse ja elutegelikkuse arengu vahel, epigoonliku ja kunstimeisterliku vahel. Kirjandusse tuli romantiliste tundeluuletustega, sekkus 1887. aastal kirjanduslikku poleemikasse rahvusliku liikumise aadete ja traditsioonide kaitsjana, märkas esteetilise kutluuri teisenemisprotsessi. 1891 ,,Ühe kirjaniku päevaraamatust" - naeris välja abituid ja elukaugeid epigoonlikke kirjamehi, sõnasõdis Vildega. Alustanud luules, oli ta eelkõige 1888-1894 prosaist, seega eraldab aasta 1894 tema loomingu kirjandusliigiliselt. ,,Olevikus" hakkas realistlikule põhitüübile iseloomulikult käsitlema rahva elu, kujunesid kindlailmelisemaks kirjanduslikud arusaamad
sobiva mikrokliima alalhoidmises. Klassidiskussiooni efektiivsus suureneb, kui selles osalejad pannakse istuma kas ringi või nelinurga 14 kujuliselt, nii et kõik oleks üksteisega silmsides. Diskuteeritava probleemi peab keegi selgelt sõnastama. Õpilasne vajab poleemikasse sekkumiseks eelteadmisi temaatikast. Diskussiooni käivitamiseks vajavad õpilased eelhäälestust, lähtudes käsitletavast teemast (mingi ühistegevus – ühtekuuluvustunde või ühisprobleemi rõhutamisejks). Tõsisema probleemi üle diskuteerijate arvu suurendamiseks on otstarbekas jagada üldteema alateemadeks, mis antakse arutamiseks väikestele rühmadele 10-15 min pärast tutvustatakse tehtud järeldusi. Järgneb üldine disk
Tuntuim tollastest ajakirjanduslikest poleemikatest on kahe päevalehe Postimehe ja Teataja vastasseis, mida teatakse kui "aatemeeste" ja "majandusmeeste" vaidlust. Radikaalide ja liberaalide toimetatud Teataja soovitas aktiivselt revolutsiooniga kaasa minna, selgitas klassisuhete iseloomu, osutas klassivahedele eesti ühiskonnas endas. Postimees oli seadusliku tegutsemise poolt, taunis vägivalda ja rahva lõhestamist klassivaenu õhutamisega. Teataja sünd tõi poleemikasse diskussiooni ühiskonna arenguteede ja võimaluste üle. Nende vaidlustest Postimehega oli ainult kasu: õpiti elule ja toimuvale avaramalt vaatama, mõtteid täpselt väljendama, hinnanguid selgitama ja kaitsma. Aru 2008: 129) Ajalehetoimetuste juurde koondusid ühesuguste tõekspidamistega inimesed, kes asutasid revolutsiooni käigus poliitilisi parteisid. Postimehe ringkonnast kasvas välja Eesti esimene kodanlik partei Eesti Rahvameelne Eduerakond ja ajaleht esines
annaabi.ee 
