Laboratoorse töö teoreetilised alused: Reaktsioon kulgeb vesilahuses esimest järku reaktsioonina. Kuna reaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väike ,seetõttu kasutatakse katalüsaatorit (ensüümkatalisaator). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [eri] = 66,550), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab paremale (eripööre [eri] = 52,50), fruktoos aga vasakule ([eri] = -91,90). Eripööripöörde mõiste: Eripöörang [] on ainet iseloomustav suurus, mis lahuste puhul võrdub pöördenurgaga, mille tekitaks 10 cm paksune lahuse kiht kontsentratsiooniga 1. Viimase all mõeldakse lahust, mille 1 cm3 sisaldab 1 g optiliselt aktiivset ainet. Käsiraamatutes antakse
Kõige alguses tegin katse p hiljem arvutustes teha kalibratsioon. Kõige viimase tulemuse saatis mulle labo ja vmax määramine Lineweaver-Burki s on glükoos ja fruktoos: C12H22O11 + H2O uses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt tsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on e reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud e kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [αeri] = αeri] = eri] = una glükoos pöörab paremale (eripööre [αeri] = αeri] = eri] = reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab k αeri] = sõltub eripöördest [αeri] = αeri] = eri], lahusekihi paksusest αeri] = eri], l ,c). Polarisatsioonitasandi pöördenurka nin lahuse katse torusse ja asetasin toru aparaati, iga alguses tegin katse puhta invertaasi lahusega, et
sahharoosi kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väga väike, seetõttu kiirendatakse reakstsiooni katalüsaatorite kas mineraalhapete või (antud töös) ensüümkatalüsaatorite abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [eri] = 66,550), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab paremale (eripööre [eri] = 52,50), fruktoos aga vasakule ([eri] = -91,90). Eripöörde mõiste: Optiliselt aktiivset ainet läbinud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest, ainekihi paksusest l , valguse lainepikkusest , temperatuurist t ja lahuste korral ka kontsentratsioonist c . Osutub, et antud temperatuuri ja lainepikkuse korral on valguse
II. a) fruktofuranoos b) c) beeta-anomeer, kuna hemiketaalse süsiniku juures olev OH rühm on suunatud üles. d) D-isomeer, kuna 5. süsiniku juures olev vesinik on suunatud tsükli sisse. 11. D-glükoosi epimeerid. · D-galaktoos C4 konfiguratsioonis erinevus (galaktoosil OH rühm vasakul) · D-mannoos, erinevus C2 konfiguratsioonis.(mannoosil -OH rühm vasakul) 12. Ühendite paarid, mis pööravad valguse polarisatsioonitasandit võrdsel määral, kuid vastupidises suunas, nim. optilisteks antipoodideks ehk enantiomeerideks. 13. Nimetuse ees olev alfa/beeta näitavad, et tegu tsüklilise vormiga + näitab hemiatsetaalse/ hemiketaalse süsiniku juures oleva OH rühma paigutuse vastavalt alla või üles. D/L näitavad suurima numbriga kiraalse süsiniku konformatsiooni. [] näitab eripöörangut, kui selle väärtus on
aksimaalsest. Järeldus: mida väikesem on Km , seda üüm (ferment) efektiivselt. See kirjeldab produkti substraadi kontsentratsioonidel limiteerivad used). Kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel on s on glükoos ja fruktoos: ioon on tunduvalt suurem sahharoosi nireaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väga kas mineraalhapete või (antud töös) kse lahust läbiva polariseeritud valguse . Seda võimaldab suhkru ja tema polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [αeri] = eri] = una glükoos pöörab paremale (eripööre [αeri] = eri] = reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab k αeri] = sõltub eripöördest [αeri] = eri], lahusekihi paksusest αeri] = eri], l ,c). Polarisatsioonitasandi pöördenurka mm) määratletud kontsentratsiooniga 5 ml-le suhkrulahusele 1 ml ensüümi (invertaas) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse
Polaroid Tselluloidikile, milles on suur hulk ühesuguselt orienteeritud jodohiniinsulfaadi kristallikesi (Nensed kristallides neeldub üks kaksikmurdumisel tekkinud kiirtest juba 0,1mm pikkuse tee läbimisel) Polarisatsioonitasandi pööramine 1) Loomulik pööramine. Lineaarselt polariseeritud valguse läbiminekul mingist ainest toimub valgusvektori võnkumistasandi pööramine. 2) Magnetiline pööramine. Optiliselt mitteaktiivsed ained omandavad magnetvälja toimel võime pöörata polarisatsioonitasandit. Dispersioon Valguse lahtumine spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. (vikerkaar). Punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem, violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub kõige rohkem. Kuna erinevate sagedustega valguslained muudavad erinevate keskkondade piirpinnal oma suunda erinevanurga võrra, jaotub pealelangev valgus spektriks
Tähis s , ühik 1 m. Nurkkiirus näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus: = /t . Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s. Nurk 1 radiaan on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. Täisringile vastab 2 radiaani. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = U/R. Optiliseks aktiivsuseks nimetatakse mõningate ainete võimet pöörata valguse polarisatsioonitasandit. Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Optilise tugevuse ühikuks on 1 dioptria (1 dptr), mis on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Orbitaaliks nimetatakse ruumi piirkonda tuuma ümber, kus osakese leidmise tõenäosus on nullist suurem. Otsemõõtmise korral saadakse tulemus vahetult mõõteriista skaalalt. Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi.
8. Milliseid stereoisomeere nimetatakse epimeerideks? Joonistage D-glükoosi ja tema kahe üldlevinud epimeeri struktuurid Fischeri projektsioonis. Kuidas neid suhkruid nimetatakse? Epimeerid diastereomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses tsentris D-glükoos D-mannoos D-Galaktoos 9. Ühendite paari, mis pööravad polariseeritud valguse polarisatsioonitasandit võrdel määral kui vasutpidises suunas, nimetatakse.....optiliselt aktiivseteks ühenditeks.... Millistel eelnimetatud stereoisomeeridel on selline omadus? Enantiomeerid? 10. Loetlege tähtsamad monosahhariidide derivaadite rühmad. Iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust ja bioloogilist rolli. Suhkurhapped - Kuna tegu on happelise monosahhariidi derivaadiga, siis sahhariidi molekuli külge on pandud karboksüülrühm. On kaks võimalust karboksüülrühma
Skeletilihaskiud võivad olla punased e aeglased lihaskiud (sisaldavad hulgaliselt müoglobiini) ja valged e kiired lihaskiud (nendes kiududes müoglobiini tase on madal) Skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks on müofibrillid – nendel on eristatav vöödilisus, kus on vaheldumisi heledad I-vöödid (isotroopsed) ja tumedad A-vöödid (anisotroopsed) A-vööt sisaldab jämedaid müosiini filamente ja see vööt muudab tugevasti valguse polarisatsioonitasandit I-vööt ei muuda polariseeritud valguse tasandit ning sisaldab peeneid, peamiselt aktiinist, filamente I-vöödi keskel paikneb Z-membraan – sisaldab aktiini siduvat alfa-aktiini, kuhu kinnituvad peened aktiinifibrillid Ala vöötlihaskius mis kulgeb kahe Z-membraani vahel nimetatakse müomeeriks e sarkomeeriks Jämedad müosiinist fibrillist moodustuvad müosiini kahest raskest ja neljast kergest ahelast
Kaksikmurdumist põhjustab murdva aine anisotroopia elektriliste ja optiliste omaduste sõltuvus suunast. Polarisatsioonitasandi pöördumine on nähtus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks komponenti (üks vasakule ja teine paremale ringpolariseeritud) levivad aines veidi erinevate kiirustega (esineb nende kaksikmurdumine). Selle tulemusena valguse polarisatsioonitasand pöördub kiiremini leviva komponendi suunas. Aineid, mis pööravad valguse polarisatsioonitasandit, nimetatakse optili- selt aktiivseteks. Polarimeetria on meetod aine molekulide struktuuri määramiseks ainet läbiva (või sellelt peegeldunud) valguse polarisatsiooniomaduste muutumise põhjal. Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega
Kaksikmurdumist põhjustab murdva aine anisotroopia elektriliste ja optiliste omaduste sõltuvus suunast. Polarisatsioonitasandi pöördumine on nähtus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks komponenti (üks vasakule ja teine paremale ringpolariseeritud) levivad aines veidi erinevate kiirustega (esineb nende kaksikmurdumine). Selle tulemusena valguse polarisatsioonitasand pöördub kiiremini leviva komponendi suunas. Aineid, mis pööravad valguse polarisatsioonitasandit, nimetatakse optili- selt aktiivseteks. Polarimeetria on meetod aine molekulide struktuuri määramiseks ainet läbiva (või sellelt peegeldunud) valguse polarisatsiooniomaduste muutumise põhjal. Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega
annaabi.ee 
