Kuna nii sulanud (amorfsete) kui ka tahkestunud (amorfsete) makromolekulide struktuur on sarnane, siis nimetatakse amorfset faasi ka allajahutatud või tahkestunud sulamiks. Siiski, erinevalt tahkestunud sulamist saavad sulas olekus liikuda terved makromolekulid või nende pikemad segmendid. Polümeeride superstruktuuride morfoloogia uurimise peamiseks meetodiks on polarisatsioon(valgus)mikroskoopia (PLM Polarised Light Microscopy). Polarisatsioonmikroskoopias paikneb proov kahe polarisaatori vahel, mille polarisatsioonitasapinnad paiknevad 90º nurga all. See tähendab, et esimese polarisaatori läbinud valgus neeldub täielikult teises polarisaatoris. Kui aga kahe polarisaatori vahel on (kristalne) aine, mis suudab seda läbiva valguse võnketasapinda muuta, võib valgus ka teise polarisaatori läbida ja anda kujutise. Paralleelne valgusvoog läbib polarisaatori ja koondatakse läätse abil õhukesele proovi lõikele
1. Asetage valgusallikas , polaroidid ja fotoelement optilisele pingile 2. lülitage lap sisse ja kontrollige ,kas valgus langeb polaroidide ja fotoelemendi keskkohta. Kui ei ,siis saavutage see detailide kõrguse ja valguskiirte suuna muutmisega. 3. reguleerige polaroidide polarisatsioonitasandid teineteisega paralleelseks. Suurendage valgusallika ees oleva diafragma valgustatust seni,kuni mikroampermeetri näit enam ei suurene. 4. mõõtke fotovoolu tugevus polarisaatori ja analüsaatori tasandite vahelise nurga erinevate väärtuste puhul. Selleks pöörake analüsaatorit 0 kuni 180 ni ,mõõtes fotovool tugevust I iga 10 järel 5. Katseandmete põhjal koostage graafik If =f(cos2) ja võrrelge seda teoreetilisega. Töö teoreetilised alused. Polarimeetrit läbinud valguse intensiivsuse määrab Malusi seadus. I = I 0 cos 2 kus on polarisaatori ja analüsaatori tasandite vaheline nurk , I analüsaatorit
erinevates suundades dsina=k, kus k=0,+-1,+-2..Valguse polarisatsioon- tavaliselt valgusallikast lähtuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetvälja võnked kõikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses ainult ühes kindlas sihis. Polarisatsioon näitab, et valguslained on ristlained. Polaroid- Polaroid on kristall, mis väänab valguse laine meile vajalikus suunas polarisatsioonitasandi pööramine- valguse intensiivsuse muutus polaroidide(polarisaatori ja analüsaatori) pööramisel. Kui polarisaatori (P) ja analüsaatori (A) polarisatsioonitasandid on paralleelsed, siis valgus pääseb neist läbi. Kui tasandid on risti, siis ei pääse. Ühe täisringi ajal on selliseid olukordi kumbagi 2 ja neile vastavad valguse intensiivsuse I maskimumid ja miinimumid. valguse hajumine-toimub keskkonnas olevate tolmu ja aerosooliosakeste tõttu ning mikroskoopilisel tasandil ka molekulide kaootilisest liikumisest. Hajumise
ja lagnemistasandiga paralleelselt lineaarselt polariseeritudpealelangeva valguse jaoks. 5.2 Rakendus: ellipsomeetriline murdumisnäitaja mõõtmine Ellipsomeetria on optiline meetod materjalide ja õhukeste kilede iseloomustamiseks lähtudes objektilt peegeldunud (või seda läbinud) valguse erinevalt polariseeritud komponentide elektrivälja amplituudide ja faaside omavahelistest erinevustest. Kui polariseerimata valgus läbib polariseeriva elemendi, ei sõltu tema amplituud polarisaatori orientatsioonist, kuna pealelangevas valguses on kõik välja orientatsioonid võrdselt esindatud. Peale peegeldust mingilt pinnalt ja peale polarisaatori läbimist sõltub signaal selle orientatsioonist, see tähendab, et valgus on vähemalt osaliselt polariseeritud. Valguse amplituud esitatuna sõltuvusena polarisaatori nurgast võtab ellipsi kuju, siit ka nimetus ,,ellipsomeetria". Ellipsomeetria suudab iseloomustada läbipaistvaid või neelavaid materjale
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
vaadates elektrivektori otspunkt joonistab ellipsi või ringi. Kui eelpool nimetatud tunnuseid ei ole, on tegemist loomuliku e. polariseerimata valgusega. Polarisaatorid on valgust polariseerivad vahendid. Polariseerib valguse sihis, mida nim. polarisatsiooniteljeks. Valgus polariseeritakse risti võre piludega ehk paralleelselt polarisatsiooniteljega. Loengus tekkisid seinale koguaeg horisontaalsed ribad, sest polarisaatori pilud olid vertikaalselt. (very important teadmine… äkki :D) 59. Valguse polarisatsioon peegeldumisel ja murdumisel. Valgust saab polariseerida mitmel viisil, kasutades kas neeldumist, peegeldumist või murdumist. Peegeldumisel: Kui loomulik valgus peegeldub läbipaistva dielektriku pinnalt, siis peegeldunud ja murdunud kiir on osaliselt polariseeritud. Peegeldunud kiir võib teatud tingimustel olla ka täielikult polariseeritud
seal pime. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 40 (43) Joonis 4.35. Samasuunaliste polarisaatoritega LCD-indikaatori tööpõhimõte [4]. Aktiveeritud indikaatori tsoonis toimib elektriväli ja kristallid orienteeruvad ühes suunas, mistõttu sellele tsoonile langenud valgus pääseb läbi ilma polarisatsiooni- muutuseta, läbib seetõttu ka tagumise polarisaatori ja saame vastavalt heleda tsooni. Ristpolarisaatoritega LCD ehitus on toodud joonisel 4.36. Joonis 4.36. Ristsuunaliste polarisaatoritega LCD-indikaatori tööpõhimõte [4]. Langev valgus läbib siin nagu eelmisel juhulgi pealmise vertikaalpolarisaatori. Aktiveerimata tsoonis nihutatakse teda 90° ja kuna tagaküljel on nüüd horisontaal- polarisaator, siis saab ta seda läbida ning tagaküljel saame heleda tsooni, mis peegeldub peeglist tagasi
see polarisatsiooni nihutuse ja väljub sealt horisontaalselt polariseerituna. Indikaatori teisel küljel on aga ees vertikaalpolarisaator, mis laseb läbi ainult vertikaalselt polariseeritud valgust. Nihutavat tsooni läbinud valgus läbi ei pääse ja tagakülg on seal pime. Aktiveeritud indikaatori tsoonis toimib elektriväli ja kristallid orienteeruvad ühes suunas, mistõttu sellele tsoonile langenud valgus pääseb läbi ilma polarisatsiooni-muutuseta, läbib seetõttu ka tagumise polarisaatori ja saame vastavalt heleda tsooni. Ristipolarisaatoritega LCD ehitus on toodud joonisel 11.4. Langev valgus läbib siin nagu eelmisel juhulgi pealmise vertikaalpolarisaatori. Aktiveerimata tsoonis nihutatakse teda 90° ja kuna tagaküljel on nüüd horisontaal-polarisaator, siis saab ta seda läbida ning tagaküljel saame heleda tsooni, mis peegeldub peeglist tagasi. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 83
Ühe taolise seadme ehitus nähtub allolevalt jooniselt Värvivedelkristallpaneeli konstruktsioon: (1- luminofoorlambid, 2- tagumine polarisaator, 3,5- klaasplaat, 4- vedelkristallid, 6- punane valgusfilter, 7- roheline valgusfilter, 8- sinine valgusfilter, 9- spetsiaalfilter, 10- eesmine polarisaator) Kuvapaneeli taga asuvad 4 luminofoorlampi, millede poolt tekitatud tugev valgusvoog suunatakse läbi tagumise polarisaatori. Polarisaatorit läbivad ainult need valguskiired, mille võnketasapind ühtib polarisatsioonitasapinnaga. Sõltuvalt vedelkristalli elementide (pikselite) ruumilisest orientatsioonist läbivad polariseeritud valguskiired neid või mitte. Vedelkristalle läbinud valguskiired suunduvad seejärel valgusfiltrisse. Viimane koosneb kolmest osafiltrist, vastavalt rohelise, punase ja sinise värvuse tarvis.
annaabi.ee 
