Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil Töövahendid. Polarimeeter KRÜSS, kolb suhkrulahuse segamiseks Töö käik. 1) Esmalt täidetakse polarimeetri toru (toru pikkus l=100 mm) määratletud kon suhkrulahusega 2) valatakse suhkrulahus polameetri torust välja 3) Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi kolvis 25 ml-le suhkrulahuse lahust, ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, 4) Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta!) reaktsioonisegust võ polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka 5) Esimene mõõtmine võetakse lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostata tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida a 4) Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta!) reaktsioonisegust võ polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka 5) Esimene mõõtmine võetakse lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostata tagant (alguses tihemini ~2 min
lähtepöördenurk(alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputataksepolarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katseandemete tabelid:
selgepiiriline. 3. Leidke polarimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse, kus pikksilma I1 I 2 kogu vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud, st (vt joonise 21.3 keskmine osa). Märkige üles skaala lugem α0 . 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesanne. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polarimeetrisse. Teravustage uuesti pikksilma I1 I 2 vaateväli ( ). Leidke analüsaatori asend, mille korral pikksilma kogu vaateväli on jällegi I1 I 2 1 ühtlaselt nõrgalt valgustatud ( ). Märkige üles vastav lugem . Sellega on üks katse teostatud. 6. Mõõtes nurka kord ilma lahuseta, kord lahusega, teostage kokku 5...10 katset. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 21.1.
(alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud.
(alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katseandmed: Tabel 1
(alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katseandmed: Tabel 1
(alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katse andmed: Tabel 1
annaabi.ee 
