,,Trepist alla tulev akt" kubismi ja futurismi paroodia Pani aluse ready-made tehnikale (valmis objektide ja igapäevaste esemete eksponeerimine kunstiteostena) nt. ,,Pissuaar" pealkirjaga ,,Purskkaev" signeeritud R.Mutt. 2004.a valisid maailma kunstieksperdid selle töö kõige mõjuvamaks moodsakunsti avalduseks 20.saj esimesel poolel. ,,L.H.O.O.Q" (pr.k ,,tal on kuum tagumik") ,,Mona Lisa" naeruvääristamine klassikalisi kunstiväärtusi ,,Pruut, keda riietavad lahti seitse poissmeest" Naivism Naif- pr.k naiivne, lihtsameelne; Primitivus- ld.k. lihtne, algeline Pühapäevamaalijad teenivad elatist muu tööga, pole kunstitegemist õppinud, maalivad enda lõbuks. Suhtuvad lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püüavad seda jäljendada. *võeti eeskujuks loodusrahvaste kunst *sõltumatu igasugustest traditsioonidest Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse
kuulates pigem, kuidas rahvas tema vastu huvi tunneb ja kuidas ta kuulsus kasvab. Peale ta surma 1968 selgus fakt, et mees on viimased aastakümned tegelenud ühe suure teosega. See taies koosnes gaaslampi hoidvast aktist ja maastikust koos kosega selle taga. Kogu seda pilti varjas värav, mille vahelt sisse piiluda sai. Mehe peateoseks sai aga hoopis täielikult valmis saamata töö, mille kallal ta töötas 1915-1923. Pealkirjaga ,,Pruut, keda riietavad lahti seitse poissmeest". See töö oli tal kavandatud, koos mõne tööga avaldas ta mõned visandid. Ta oli pannud sellesse ka erinevaid teooriaid tehnikast, matemaatikast, teemaks oli seks, unistus, igatsus, inspiratsioon. Üldiselt arvasid inimesed, et dada on vahend, millega poliitiliselt meelt avaldada. Berliini jäi dada rühmitust juhtima Huelsenbeck, kellega koos olid ka teised juhtfiguurid G.Grosz, J.Heartfield, R.Hausmann ja J.Baader, anti välja ajakirju ja töötati koos teiste väljaannetega.
Klaas, karahvin, ajaleht ring, must rist võtavad riidest lahti seitse poissmeest; L.H.O.O.Q. FRANZ MARC - Loomade saatus, Võitlevad FERNAND LÉGER - Laud ja puuviljad, GARLO CARRA - Anarhist Galli KURT SCHWITTERS - vormid Pulmad, Naine punases ja rohelises matused, Apokalüpsise ratsanik Merzbild, Hannoveri
aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391"
pealkirja all „Purskkaev“, signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp’ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy – „eros c’est la vie“). Teoseid: „Trepist alla tulev akt“ (1912), „Purskkaev“ (1915), „Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest“, „L.H.O.O.Q.“ (1919). Francis Picabia (1879 – 1953): See siin on Stieglitz (1915) Marcel Duchamp (1887 –1968): Fontään (1917) Marcel Duchamp (1887 –1968): Rrose Selavy (foto Man Ray) ● FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme („Lapskarburaator“), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest
aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja
aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie"). Teoseid: ,,Trepist alla tulev akt" (1912), ,,Purskkaev" (1915), ,,Pruut, keda võtavad riidest lahti seitse poissmeest", ,,L.H.O.O.Q." (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (,,Lapskarburaator"), kus on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba
annaabi.ee 
