10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust. Keha piirkonnal kõrgeim temperatuur näos (suuümbruses, kaelal, rinnal), madalaim jalgadel (varbad, ninaots).
4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homoiotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust.
· Jääb puudu vitamiinidest, eriti B12. Kujuneb aneemia ehk kehvveresus · Puudu jääb rauast, kuulub punaliblede koostisesse, osaleb hapniku transpordil. Aneemia. Osaline taimetoitlane- inimene võib nii toituda. · Ei kasuta liha · Ei söö kala · Ei söö piimasaadusi · Ei sööda muna Termoregulatsioon Protsessid, mille kaudu toimub püsiva kehatemperatuuri hoidmine. Inimene on püsisoojane- hemoiotermsed. Kõigusoojased sõltuvad keskkonna temperatuurist-poikilotermne (konn). Keha sisemust püütakse hoida 36 kraadi, keha pinna temperatuur ei ole ühtlane, inimese keha pinna kõige soojemad piirkonnad on keal, õlad, rinnapiirkond, suuümbrus. Jahedamad on jalad, ka käsivarred. Kehatüve temeprauur ehk keha sisemuse temperatuur- saab mõõta pärasoolest, suu kaudu. Kaenla all ei ole sama temperatuur kui keha sisemuses. Lastel kontakttermomeetrisd, väga kiired, mõni sekund. Keha temeperatuur sõltub ka ööpäeva lõikes kellaasjast
keskkonnas. Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof. · Hapnik · Organismid surnud või elusal kujul. Assimileerimine oma organismiga liitmine, omaks võtmine. Tingimusfaktorid Temperatuur väga otseselt elu toetav ja võimaldav eeltingimus. Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane. Poikilotermne ehk püsisoojane. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Woodland on väga hõre mets võrdle forrest. Lisaks veele ja temperatuurile määravad ökosüsteemi välisilme ka tuli ja herbivooria. Transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 100 m kõrgust kuivas õhus võrdub kuskil 1 kraadiga C, niiskes õhus 0,6 kraadi. Kohastumus ekstreemsete temperatuuridega kõige soojem keskkond kus elu võib eksisteerida on üle 100 kraadi
O2 on ressurss, mida tänapäeval vajab valdav osa organisme v.a anaeroobid. Kui algselt tekkisid ookeanid, siis maapeal O2 ei olnud. Kogu O2 on meile toodetud elusorganismide poolt: TSÜANOBAKTERID e sinivetikad. 1 mln a tagasi hakkas O2 üle jääma. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; Temperatuur Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane elutegevuse aktiivsus sõltub välisKK-st. Poikilotermne ehk püsisoojane suudavad kehatemp. säilitada ainult teatud vahemikus. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Mereline kliima kõigub vähem, kui kontinentaalne. Transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 50 kraadi on taimede maksimum. Soojeim KK üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates. Seal elavad ka organismid, mis taluvad pH=2. Madalaim KK polaaralad
Inimese kehatemperatuuri mõõdetakse tavaliselt kaenlaaluses lohus. Normaalselt 36-37 Temp naha pinnal varieerub sõltuvalt mõõtmispaiga anatoomilisest asukohast, verevarustusest, riietusest ja väliskeskkonna õhutempist, -niiskusest ja liikumisest. Ööpäeva kestel C piires kõigub kehatemp. 1 Min. on kehatemp. kella 2 ja 4 vahel öösel ja max. kella 4 ja 7 vahel õhtul. In. kehatemp. ööp. Muutused sõltuvad: elu-, toidureziimist, kehalisest aktiivsusest ja valgusest. Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp. ja vastupidi. Tuul, suurendab soojuse äraandmist naha pinnalt, langetab kehatemp-i. Niiske õhk soodustab madala õhutemp. korral ja soojusjuhtivuse paranemise tagajärjel soojuse äraandmist organismist ja seega ka nahatepm-i langust. Kõrge õhutemp-I korral takistab
Normaalselt on see 36-37°C. Temperatuur naha pinnal varieerub sõltuvalt mõõtmispaiga anatoomilisest asukohast, verevarustusest, riietusest ja väliskeskkonna õhutemperatuurist, -niiskusest ja liikumisest. Ööpäeva kestel kõigub kehatemp. 1°C piires. Min. on kehatep. kella 2 ja 4 vahel öösel ja max. kella 4 ja 7 vahel õhtul. In. kehatemp. ööp. Muutused sõltuvad: elu-, toidureziimist, kehalisest aktiivsusest ja valgusest. Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp. ja vastupidi. Tuul, suurendab soojuse äraandmist naha pinnalt, langetab kehatemp-i. Niiske õhk soodustab madala õhutemp. korral ja soojusjuhtivuse paranemise tagajärjel soojuse äraandmist organismist ja seega ka nahatepm-i langust. Kõrge õhutemp-I korral takistab suur õhuniiskus higi
annaabi.ee 
