liivarand tundub suvel linnana linnas - suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat. Pärnu kesk rand Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m. Rannaala ulatub Side tänavalt kuni muulini. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekoguosa on tähistatud poidega, maksimaalne vee sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on veepiirilt 1,5 m. Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. Rannas on 25 kahekohalist ja 25 ühekohalist riietuskabiini, kokku 75 riietumiskohta. Vana-pärnu rand Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal.
Ühe paadiklassi võistluse osadeks on: eelsõit vahesõit veerandfinaal poolfinaal Finaal Vahesõit on loodud selleks, et elimineerida loosimisest või ilmastiku oludest tingitud ebavõrdsust ja anda igale osavõtjale täiendav šanss edasipääsemiseks. Võistlusest täpsemalt Distantsi pikkus on 2000 m. Rajad on tähistatud 15 cm läbimööduga poidega, millede vahe pikidistantsi on 12,5 m. Poid on erekollast või valget värvi. Starditsooni (100 m) ja finišiala (250 m) poid on punast värvi, samuti on iga 250 m tagant üks poi punast värvi. Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste
parklas, Tartu mnt rannakioski juures ning tee haljasribal.[2] Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Lisaks liivaribale on võimalik päevitada ja puhata 2008. a uuendatud rannaplatvormil. Rannaplatvormi suurus on ligikaudu 620m millest lähtub L-kujuline 49 m pikkune ja 2 m laiune platvorm, mis moodustab 16 m ja 5 m laiuse platvormiga suplusala kaldasse nn lastebasseini, mille sügavus ei ületa 0,7 meetrit. Suplemiseks ja ujumiseks ettenähtud veekogu osa on tähistatud poidega. Rannas on 2 kahekohalist riietuskabiini. Suplusala põhi on sügavuseni 1,75 m kaetud kaldajoonega risti paigaldatud filterkangaga,millel on liivakiht.[4] 2. Järve ajalugu Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv) oli 1638. aastal tuntud Harpejerwe nime all. See Elva linna läänepiiril asuv järv on enam-vähem põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas tublisti laienev. Järve ida- ja lõunakallas on kõrged ja liivased, mujal on kaldad madalad,
silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv. (12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega. (2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. (3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m. (4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära. [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05
• Kardinaal-, lateraal- ja nimetuse süsteem I ala, regioon A Rahvusvahelise Tuletornide Talituse Assotsiatsiooni poolt on kinnitatud rahvusvahelised poide ja toodrite süsteemid. Euroopas on kasutusel "A" süsteem, Ameerika mandril "B" süsteem. Kasutatakse kahte süsteemi ujuvpoisid ja toodreid: Kardinaalsüsteem, kus madalikud tähistatakse ilmakaarte järgi ja lateraalsüsteem, kus märgistatakse laevatee (faarvaatri) küljed roheliste ja punaste poidega. Laevatee paremal küljel on rohelised poid, vasakul küljel punased poid. Poid on sageli nummerdatud. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole. • Ankrupeli tähtsamad osad. Ankrupeli ettevalmistamine tööks ja mereklaariks tegemine. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Suurtel laevadel on kaks ankrupeli. Sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks
teenistus. Suurtes sadamates töötavad ametnikud, kes kontrollivad laevade tehnilist korrasolekut, laevameeskondi ja laadimistöid. Veeteede ameti töötajad hoolitsevad väilade korrasoleku ja laeva- tee poidega tähistamise eest. Väil on laevade sissesõidutee sadamasse ja väljasõidutee sadamast, mis on tähistatud poide ja muude meremärkidega. Mereväila sügavus on kontrollitud, kirjeldatud merekaartidel ja laeva juhtidele teada, mistõttu on väilas liikumisel tagatud meresõidu ohutus. Mereväil lõpeb tavaliselt sadamabasseini suudmega
annaabi.ee 
