Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad
mõisapärase kohvipausi 2-käigulise lõunasöögi Sagadi mõisa restoranis 3-käigulise õhtusöögi Sagadi mõisa restoranis majutuse Sagadi mõisa hotelli kaheses toas üheks ööks hommikusöögi hotelli restoranis KOHVIPAUSID JA TOITLUSTUS Mõisapärane kohvipaus (kohalik koorekomm , Virtina lihapirukas, magus mandlipätsike, kannukohv, taimetee, mõisakaevu vesi) Mahekohvipaus (kannukohv, Sagadi mõisa ürditee, vesi väikese pohlaga, pruun suhkur, mesi,täistera kaerahelbeküpsis, koorikleiva suupiste metsaseenesalatiga) Pakuvad juba valmis menüüsid või koostatakse just külastajate maitse-eelistusi ja soove arvesse võttes täiesti uus menüü.
energiasisaldus on 100 g kohta 40 kcal. Sisaldavad ligi 2 korda rohkem rauda kui maasikad. Tegemist on vaarikaga 4. On põhjamaine mari, mis männimetsas valmib augustis. Marjad sisaldavad säilitusainena kasutatavat bensoehapet, mistõttu säiluvad hästi. Marjadest valmistatakse enamasti hoidiseid. Tuntud on põletikuvastased omadused. Taimeleheteed kasutatakse paljude haiguste ravil. Energiasisaldus on 48 kcal 100 g kohta. Vitamiinide sisaldus on tagasihoidlik. Tegemist on pohlaga 5. Jagunevad mustadeks, punasteks ja valgeteks. Väärtuslikuim on must mari , mis sisaldab kuni 300 mg Cvitamiini 100g, teised aga C vitamiini 30-40 mg. Suhkruid sisaldavad 6-7%, happeid 2-3%, mineraalainetest eriti K, pektiinaineid ja teisi vitamiine. Kasutatakse peamiselt mahlade, mooside, tarretiste ja veinide valmistamiseks., võib süüa ka toorelt ja sügavkülmutada. Tegemist on sõstratega 6. Sorte on väga palju. Marjade suurus, kuju, värvus ja maitse on väga erinevad.
Leesika lehed on paksud ja nahkjad, neist ei tule toimeained kergesti välja. Leesikal on ka ilusad punased marjad, mis meenutavad pohla marju. Need on aga hoopis teise maitsega, õigemini maitsetult jahused. Tavaliselt nad inimestele ei meeldi, aga vaese loodusega tundrates on neist pikka aega jahu tehtud. Jahust tehti körti mida nimetati kamaks ja mis oli väga kasulik. Leesikamaarjad meeldivad väga karudele ning sealt on saanud leesikas ka oma rahvapärase nime. Leesikas väga sarnaneb pohlaga ning neil ei tee väga vahet ilma selle marju maitsmata. Kuid neil on ka suuri erinevusi. Esiteks ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Ja kolmandaks pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev. Leesikat võib kasvatada ka ilutaimena. Ta sobib hästi kallakute kaunistamiseks. Tal on ilusad sügised marjad kui ka tihedalt varsi katvad lehed. Kevadel lisavad ilu tema õiekobarad. Leesikas
- Püreed Hõrk õunapüree Riisiga kõrvitsapüree Mannaga kõrvitsapüree Pirnipüree Õuna-mustikapüree Köögiviljaraguu 11 Toekamaks toiduks sobivad köögiviljapüreed, kergemat einet pakuvad õuna- ja kõrvitsapüreed. Püreed on homogenoseeritud.( http://www.ponn.ee/ponni-pureed) - Pudrud Neljaviljapuder vaarikaga Kaerapuder mustika ja vaarikaga Banaani-täisterapuder Piimapuder banaani ja pirniga Piimapuder pirni ja pohlaga Hirsipuder banaani ja pohlaga Teraviljaputrudes sisalduvad kiudained reguleerivad imiku seedeprotsessi. Sobiva konsistensiga ning koduste putrude maitsega. Lisatud on mahlaseid marja- ja puuviljapüreesid. Praktilised pudrud sobivad tarvitamiseks nii soojalt kui külmalt.( http://www.ponn.ee/ponni-pudrud) - Lihaga püreed Porgandipüree maksaga Köögiviljapüreesupp lihaga Püreesupp liha ja tomatiga Aedviljapüreesupp kanafileega Aedvilja-nuudliroog kalkunilihaga
Mürgised marjad Näsiniin üpris mürgine, välitda söömist. Midagi hobuse tapab kh ära vist. Maikelluke mürgised alkaloidid. Ravimina kasutataskeka südamele, kui on rütmist välja siis võib tagasi rütmi lüüa. Pole erilise maitsega. Ussilakk jutte et pole mürgine kuni on väga mügine. Maitselt lääge. Lumimari mürgine ilupõõsas. Tulikalised kõik omavad alkalide ja on kibedad. Marjad võiksid isegi suus põletusi tekitada. Rootsi kukits võib segi ajada pohlaga, mõrgine.Vars 10-20 cm, otsas on kobaraga suuri punaseid marju. Harilik maavits mürgine Must maavits kasvab umbrohuna. Harilik kuslappuu kibedad marjad. Paakspuu ja türnpuu mõlemad tugevad lahtistid. Müüdi isegi türnpuu marju. Muskuslill- Rohekad liitmarjad, kasvab maas. Söödavad seemned Sarapuu kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa.
sanglepp, saar, haab võivad esineda mõnikord. The undergroeth is rich in species. Alusmets on liigirikas . Because of the markedly undulating microrelief the typical feature of the ground vegetation is its mosaic nature, due to whitch there are species of nemoral or marshy forests side by sidewith bilberry and cowbwrry growing on the mounds. Tugeva künkliku mikrorelieefi tõttu on alustaimestik mosaiikne, mille tõttu salu- ja laanemetsade (lodumetsade?) liigid kasvavad koos mustika ja pohlaga mätastel The sedge (Carex) site type is common mostly in the western part of Estonia, especially on the islands, on the gley and peaty soils formed on sedimentary sands. Tarna (Carex) kasvukohatüüp on tavaline enamasti Lääne Eestis, eriti saartel, gleistunud ja turvastunud muldadel, mis on kujunenud settelistel liivadel. The birch forests dominate (43%), the share of the pine (30%), grey alder (18%) and spruce (7%) forests is smaller. Enamuses on kaasikud (43%), järgnevad männikud
Leesikal on ka ilusad punased marjad, mis meenutavad pohla omi. Need on aga hoopis teise maitsega, õigemini maitsetult jahused. Enamasti nad inimestele ei meeldi, kuid vaese loodusega tundrates on neist pikka aega jahu tehtud. Saadud jahust valmistatud körti nimetati aga kamaks ja see oli igati väärtuslik lauakate. Leesikamarjad on üks meelistoit karudele, seetõttu on leesika rahvapäraste nimede eesnimeks sageli liide karu-. Ka ülejäänud osa taimest sarnaneb pohlaga ja paljud ei teegi neil ilma marju maitsmata vahet. Kuid neil on siiski olulisi erinevusi. Nimelt ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev. Leesikat võib kasvatada ka ilutaimena. Hästi sobib ta kallakute kaunistamiseks. Ilusad on nii tema sügisesed marjad kui tihedalt varsi katvad lehed. Kevadel lisavad ilu ka õiekobarad.
annaabi.ee 
