peenikesi kiude. Need on taimkiud, paberitükis on neid üksteise küljes kinni miljoneid. Paberi põhiline kiuallikas on puit. Paberi koostisesse kuulub ka täitainet, mis teeb paberi tihedaks, samuti vaiku, mis ei lase tindil läbi paberi imbuda, ja värvained, mis annavad värvuse. Paberi valmistamiseks kasutatakse ka vanapaberit ja kaltse. Tegelikult tehakse puidumassist paberit alles 1867.aastast saadik. Esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Eurooplastele said kõik leiutised tuttavaks palju hiljem. Pikka aega kirjutati Euroopas peamiselt pärgamendile. Pärgament on eriliselt töödeldud vasikavõi tallenahk. Paberi valmistamise saladuse avaldasid eurooplastele Idamaade kaupmehed, kes tõid kaupa Hiinast ja Indiast ning müüsid seda mujal, kaasaarvatud euroopas. See juhtus umbes 8. sajandil. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a
· Biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu näiteks toidujäätmed. · Olmejäätmed - kodumajapidamistes tekkivad jäätmed ning mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed, mis võivad kuuluda nii tava- kui ohtlike jäätmete hulka. Paberit tuntakse ligikaudu 2000 aastat, kuid tänapäevase, puidumassist tehtud paberi tootmine sai alguse 1867. aastal. Esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Laialdasem paberkottide kasutamine algas koos tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil. Paberkottidele hakati tegema kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin. Esimest korda kasutati kartongkarpi 1817. a. Inglismaal. Lainepapp võeti kasutusele 1850-ndail. 1890 võeti kasutusele volditavad pappkarbid. 20. sajandi algusel hakkasid pappkastid välja tõrjuma kaubaveol ja
said T-särgid ja teksased. Uued moesuunad tähendasid seni järgitud konservatiivse maitse ja moraali hülgamist ning Baltimaade, eriti Eesti aina selgemat olmelist eristumist ülejäänud Nõukogude Liidust. Noorsookultuuri märksõnaks oli disko, paljude haritlasnoorte elulaadi ja suhtlusringi oluliseks kujundajaks sai ehitusmalev (Viires 1998). Tunduvalt moodsamaks ja ka läänelikumaks muutus igapäevaste tarbeasjade maailm. Samuti suurenes eestlaste toidulaual järk-järgult poekauba osatähtsus. Riiklike kitsenduste tõttu vähenes kodune loomapidamine, kui 1970. aastail said kolhoosnikud siiski veel poole tarbitud lihast oma kodusest majapidamisest. Üksluist toidukaupade valikut poes püüti korvata kodus valmistatud hoidistega. Kõige enam keedeti moosi, konserveeriti marju ja puuvilju ning tehti mahla. Laialdane marjakompottide tegemine algas plekk-kaante ja kaanetajate müügiletulekuga 1960. aastate teisel poolel.
paber. Läikiva pinna saamiseks kasutatakse kaltsiumkarbonaati jt. kemikaale. Glasuurkoega paber (Machine Glazed (MG) Tissue) pehme, paberimasinas ühelt poolt läikima löö dud paber, õhuke, kuni 25 g/m2. Kasutatakse kergesti purunevate esemete pakkimiseks või puuviljade üksikult pakkimiseks (17-18 g/m2). 24. Tuua näiteid paberi ja papi kasutamise kohta toiduainetetööstuses. Paberkott - esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Laialdasem paberkottide kasutamine algas koos tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil. Paberkottidele hakati tegema kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin. Kartongkarp - esimest korda kasutati kartongkarpi 1817. a. Inglismaal. Lainepapp võeti kasutusele 1850-ndail. 1890 võeti kasutusele volditavad pappkarbid. 20
Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust, elutsüklit tervikuna, rahalist kulukust ja korduvkasutuse võimalusi. 5.1 Paberkotid Esimesena võtame luubi alla paberkotid. Paberkotte on tänapäeval kõikvõimalikke kiletatud piltidega kotte, värvilisi kriitpaberist kotte, pruune kotte jne. Esimest korda võeti paberkotid kasutusele sajandeid tagasi. Teadaolevalt kasutati poekauba pakendamiseks paberkotti juba 1630. aastal. Tööstusrevolutsioon tõi kaasa paberkottide laialdasema leviku. Paberkottidele hakati valmistama kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin. Kus kohast tulevad pruunid paberkotid? Paberit tehakse puidust saadavast tselluloosikiust, seega on tegemist taastuva toorainega. Tooraine on küll taastuv, aga seda kulub uskumatult palju. Paberkoti valmimise teekond on pikk
kohapealt hindan seda metoodilist materjali uudseks ja väga vajalikuks. Kuivõrd viimastel aastatel on väga kujukalt näha, et meie senised ühiskonna korraldused ei toimi enam, siis on just lastele õige aeg näidata, et elada on võimalik hoopis teisel viisil – lihtsamalt, maad ja üksteist säästes ja armastades." Rakendatavaks hinnati täielikult peenra tegemist, jõe maalimist, õppekäiku kogukonda, idude kasvatamist, lasteaia raha, materjalide matkimist (loodusmaterjalidest poekauba tekitamist), taaskasutusideed, prügisorteerimise mängu, võluvee tegemist, tegevust „Kuidas vanasti elati” ning ka aafrika laste teemalist tegevus. Materjali sobivust vanusegrupile hindasid õpetajad kõik positiivseks. Eriliselt sobivaks peeti meisterdamistegevusi, tööd taaskasutusmaterjalidega, näidisküla planeerimist ja põllu loomist ning külaelu võrdlust vanasti ja praegu. Enamik hindas hästi õppekäike, ise
annaabi.ee 
