aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugust muljet, on Karl Ristikivi meenutanud, mis oleks võreldav esimese Tallinna-elamusega
vaid TSH ja vastuseks on 7,8 mU/l (N 0,4- 4). Tagantjärele mõeldes õpetas see lugu mulle,et minu otsus mitte muuta eutüreoidsel haigel levothyroxini annust oli õige, kuid ilmselt ei olnud ma patsiendi jaoks veenev selgitamaks psüühikahäire mõju inimese füsioloogiale. Tänaseks on patsient korrastanud elutempot ja püsib sama levothyroxini annusega eutüreoidne ja ilma kardiaalsete kaebusteta. Situatsioonülesanne 2 28-aastane naine, aasta tagasi sünnitas terve poeglapse, lõpetas kuu tagasi rinnaga toitmise ja alustas seejärel reumaatilise haiguse tõttu (Sjögreni sündroom) reumatoloogi poolt määratuna ravi prednisoloniga 15 mg päevas langevas annuses ja plaqueniliga 200 mg päevas. Reumaatiline haigus diagnoositi, kui laps oli 4-kuune, raviga ei saanud alustada kohe diagnoosimise järgselt lapse rinnaga toitmise tõttu. Hüpotüreoosi diagnoos, autoimmuunse türeoidiid järgselt, diagnoositi patsiendil 4 aastat tagasi. Levotüroksiini annus olnud
aastal 1. jaanuaril jõustunud Eesti Vabariigi Perekonnaseisu seadus. Selle seaduse üks paragrahv sätestab, et akti ei või kanda vastsündinu kohta nimesid, mis vastuolus heade kommetega või teisiti võivad tekitada avalikku pahameelt või on naeruväärsed; samuti ei või akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. [4] Nii Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadus kui Eesti NSV Abielu- ja Perekonnakoodeks, mis jõustus 1. jaanuaril 1970, ei ütle midagi selle kohta, milline lapse nimi olema peab, kuni ta olemas on. Viimatinimetatud seadus sätestab, et lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel aga määrab lapsele eesnime eestkoste- ja hooldusorgan; isanimi antakse lapsele isa eesnime järgi, mõnedel juhtudel ema ütluse järgi. [4] 1. jaanuaril 1995
Eesnime panekut reguleeriti Eesti Vabariigi perioodil 20. märtsil 1931. aasta perekonnaseisu seaduse kohta antud juhtnööride muudatuse §26 lõikes 4, mille järgi ei võinud lapse sünniakti kanda vastsündinu kohta nimesid, mis olid vastuolus heade kommetega; mis teisiti võisid tekitada avalikku pahameelt või olid naeruväärsed; samuti ei võinud akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. Nimede arv ei olnud piiratud. (Alender et al 2003: 15) 3.2.2. Isikunimekorraldus praegu Eesnimekasutust reguleerib perekonnaseaduse II osa 7. ptk §46. Eesnimevalik on piiratud vaid lg 3 sisuga, keelates lapsele panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, ning lõikega 4, mis lubab lapsele panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse eesnime (koosneb kahest sidekriipsuga seotud nimest). 3.2.3. Isikunimekorralduste võrdlus
Seda tunnistab juba Padise kloostri kallale kippumine ja 18 munga ning paljude võhikvendade tapmine (Oliva kroonika), mõne kiriku põletamine Harjus (Wartberge Hermann, Hoeneke), mitmete preestrite uputamine Saaremaal (Hoeneke, Wartberge Hermann). Peale selle on Wartberge Hermann kuulnud kuulujuttu, et eestlased olla Tallinnat piirates röövinud Ristilöödu kuju tallinna-eelsest hospidalist ja poonud selle ülespoodud surnukehade kõrvale, löönud ka ühe ristiusulise poeglapse ristilöödud Issanda viisi risti. Mitmed allikad tõendavad ka, et vastristituid taganes usust (a fide apostataverant - Oliva kroonika; neophiti.... abnegata fide relabuntur, perfidi - Wartberge Hermann; perfidi neophiti... in apostasiam relapsi - Tartu ja Saaremaa piiskoppide kirjakatkend). Teiselt poolt nimetatakse aga ka võitlejaid eestlasi: infideles, perfidi (U. B. 820) ja isegi pagani (Marburgi Wigand, lk. 502). Paistab, et isegi liivlased 1345. a
Eesnime panekut reguleeriti Eesti Vabariigi perioodil 20. märtsil 1931. a perekonnaseisu seaduse kohta antud juhtnööride muudatuse § 26 lg-s 4, mille järgi ei võinud lapse sünniakti kanda vastsündinu kohta nimesid, mis olid vastuolus heade kommetega; mis teisiti võisid tekitada avalikku pahameelt või olid naeruväärsed; samuti ei võinud akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. Nimede arv ei olnud piiratud. ,,Perekonnaseisuametniku käsiraamatus" (Teder 1939: 239) selgitatakse küll, et ,,nimede liiga suure arvu sissekandmisest akti tuleb perekonnaseisuametnikul ära ütelda sünniakti formulari vastava lahtri piiratuse pärast". Kuni 1. juulini 1926, mil hakkas kehtima perekonnaseisu seadus, oli võimalik eesnimede muutmine ühest usust teise üleminekul ning selline nime muutmine
annaabi.ee 
