SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?) kass (kes?) nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2 Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. lebab (mida teeb?) vana (missugune?)
paistnud uus traktorist olevat ja kohalikud mehed, kelle elu sisuks oli töö, perekond ja pisike naps, pidasid teda uhkeks. Tema jaoks olid kõige tähtsamad töö ja traktor, millega ta töötas. Kuna ta oli ülesse kasvanud üksinda(vanemad surid ära, varsti ka tädi), oli tal probleeme inimestega suhtlemisel ning nendesse suhtumisel. Näide raamatust: Elna-,,miks te inimesi ei salli?" Arvik-,,Inimesed on hulga tüütumad kui mootorid. Mootori võib soovikorral välja suretada, kuid inimene podiseb ka siis edasi, kui see natuke, mis tal öelda, on juba mitu korda läbi mäletsetud." Ajakirjanik Selmar Ükspuu Kõrendlik halli mäkintosiga noormees, turistikott üle õla, moodne Riia viltkübar peas. Televisiooni toimetaja, kes tuli Karjamäele saate jaoks materjali koguma, tahab teha lühifilminoorest kaasaegsest põllumehest, kellel on keskharidus ja kes viib ellu sajandite unistusi, ühesõnaga tahab teha filmi Arvikust ja tema traktorist.
Kaugemal kui seni seisatama jään. Küllap sinu poole kisub vete kiim. Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim. Ära, ära pelga nõnda, sule laug: alles kaugel lukmeid lõgistamas haug Kuutõbine Kuu nüüd kõike vahastand: kuldab riismeid, vana kolu, räpast, sapist meeleolu, kõik mu mured lahastand. Päeval ramb ma, jõuetu, majatu ja õuetu. Nüüd ma lendan, üle linna otse õnne tõstan rinna; asjata ma ahastand. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, podiseb vaid tasakesi. Nüüd kõik tuuled mulle päri! Jätsin koitand sängirahked, majalised kurilahked, jätsin naise, jätsin nime. Nüüd ma, nüüd ma leian ime: öö ees - avar ulgumeri! Abja Gümnaasium, Birgit Karu, 11.klass
Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi asjata ma ahastand. löönd üksteise üle sassi, nõnda võtan võimust sust. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, Kõrgemalle! Värsket tuult! podiseb vaid tasakesi. Nagu orav-karuslind: Nüüd kõik tuuled mulle päri! seedrisüle viigipuult! Jätsin koitand sängirahked, Lasen tulist hundisörki, majalised kurilahked, vallutama torni kõrki jätsin naise, jätsin nime. - Uuria naine, näed sa mind? - Nüüd ma, nüüd ma leian ime: Kuhu käed mu kõik ei hakka! öö ees - avar ulgumeri! Murran musta risti takka täiskuu suure karikakra,
olles kord mees, kord oma naine ja vaieldes ja rääkides siis niimoodi. Seda oli väga huvitav jälgida, kuna Jan Uuspõld on väga andekas naiserolli edastamisel. Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes. Ta vahepeal lihtsalt seisis laval, võttis sisse naiseliku hoiaku,
olles kord mees, kord oma naine ja vaieldes ja rääkides siis niimoodi. Seda oli väga huvitav jälgida, kuna Jan Uuspõld on väga andekas naiserolli edastamisel. Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes. Ta vahepeal lihtsalt seisis laval, võttis sisse naiseliku hoiaku,
ja karvased.Toovad pohli,mett ja mustikaid. Ega nad väga targad ole aga mida armukestelt ikka tahta,peaasi et asja ära teevad. Samamoodi ei meeldi see asi ka Leemeti isale.Kuni kord leiab isa ema karuga sängist.Isa aga on unustanud ussisõnad ja selleasemel podiseb miskit saksa keeles,karu satub sellest segadusse ning hammustab isal pea otsast. Karu,saanud oma veast aru,et asi toimunud kirehoos,hammusab omal riisat otsast. Linda,mõistud ka oma süüd,et ta on isa surmas süüdi,lõpetab igasuguse suhtlemise karudega.
Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Eluiga Vabas looduses kuni 5 aastat. Vangistuses on mõned siilid elanud ka 10 aasta vanuseks. Käitumine, suhted inimesega Vaiksel ööl on rohus liikuvat siili kuulda kuni 20 m kaugusele. Konna või suuremat putukat süües matsutab ta kõvasti. Siilide omavahelisel kohtumisel võib täheldada turtsumist ja isegi kaklust. Kätte võttes tõmbub siil kerra ja "podiseb" või turtsub; väga harva teeb valjut kriiskavat häält. Võib hammustada üsna tugevalt, kuid nüride hammaste tõttu inimest harilikult ei kahjusta. Siil harjub inimesega, külastades õuele pandud toitu ja prügipaiku. 8 Mõnes riigis on rajatud nn. "siilihaiglaid" (hedgehog hospitals), kus kosutatakse vigastatult või haigena leitud siile. Ohud ja vaenlased
osoonikihini. CFC ühendid aga ei lahustu vees ja jõuavad niimoodi stratosfääri, kuhu nad jäävad pidama aastakümneteks. "Osooniskeptikud väidavad , et näiteks Alaska vulkaanipurse pihustas õhku 570 korda enam kloori kui sisaldab seda kogu maailma CFC toodang. Ent õnnetuseks toimus see purse 700 aastat tagasi. Teine populaarne väide on, et Lõunapooluse kuulsa osooniaugu on põhjustanud arktiline vulkaan Mount Erebus. Kuid Erebus pigem podiseb , kui purskab ja tema kloor langeb enne osoonikihini jõudmist sademetena alla."(Kändler, 1996) Seega võib arvata , et osoonikihi hõrenemise süü lasub siiski antropogeenset päritolu klooriühenditel. Siiski on paljud firmad teadvustanud freoonide ohtlikust keskonnale. Läänes valib keskonnateadlik tarbija just selliseid tooteid, milles ei leidu osoonikihti kahjustavaid aineid. Vastav märge on tehtud ka toote pakendile. Samal ajal otsitakse ka võimalusi, kuidas saaks freoone asendada.
annaabi.ee 
