juhendaja Arvo Sagur Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. PNEUMOJAOTID.......................................................................................... 4 1.1 Pneumojaotide olemus ja näited...........................................................4 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID................................................5 2.1. Pneumaatilised asendid.......................................................................5 Pneumojaotitel on kaks erinevat asendit, nullasend ning lähteasend.........5 2.2. Pneumojaotitel kasutatavad tingmärgid ja tähistus.............................5 Pneumojaoti tööasendit kujutatakse ruutudena. Ruutude arv määrav tööasendite arvu.................................................................
................................................................................................... 15 Torustiku läbimõõt................................................................................................................16 Leian õhu liikumist takistavate elementide ekvivalentpikkused...........................................17 Leian tegelikult vaja mineva torustiku läbimõõdu................................................................18 Pneumojaotite valik...............................................................................................................18 Kompressori valik.................................................................................................................21 Suruõhu reservuaari valik..................................................................................................... 22 Rõhu regulatori leidmine.....................................................................................
liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimis-operatsioonide täitmine pneumosüsteemides. Juhtimiskomponendid on: 1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid 2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja
liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimis-operatsioonide täitmine pneumosüsteemides. Juhtimiskomponendid on: 1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid 2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja
liikumiseks. b) Tiivikmootorid- tööpõhimõttelt sarnanevad tiivikkompressorile. c) Hammasratasmootorid- pöördemoment tekitatakse suruõhu suunamisega vastu hammasratta hambaid, teine hammasratas on kinnitatud mootori teljele. d) Turbiinid.[2.] KOKKUVÕTE Kuna nii täitureid kui ka nende juhtimisviise on erinevaid, siis on väga oluline valida endale sobivaimad. Samuti on oluline pneumojaotite õige paigutus, mis tagab nende stabiilse töö ning lihtsa juurdepääsu ning hooldamise ja vajadusel parandamise. Silmas tuleks pidada ka süsteemi seadistamise ja tulevase laiendamise võimalusi ja lihtsust. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Pneumaatika ja hüdraulika alused e- kursus. Pneumaatilised täiturid. Pärnumaa Kutsehariduskeskus http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/pneumaatika_ja_hudraulika_alused/? KURSUSE_TEEMAD:PNEUMAATIKA.:Pneumaatilised_t%E4iturid 2
(mälrr) I 3.2 Bistabiiļsuse realiseerimirre |2 3.2.Llukusrus 12 3.2.2 Mälu domineeriva "SET'' funktsiooniga Į2 3.2.3 MäĮu domineeriva "RESET,' funktsiooniga l3 4. Elektromagnetiga juhitavad pneumojaotid l5 4.l Pneumojaotite üldine ehitus 15 4.2 Yahetu juhtimisega elektromagnetiga pneumojaotid 11 4.3 Kaudse (võimerrdusega) juhtirnisega pneumojaotid Į9 5. EĮektromaņretid ja nende kommuteerimine 24 5.1 EĮektromagneti tÖöpõhimõte 24 5.2 AlalisvooĮu elektrornaņetid 24 5.2.lAlakisvooļumaņetite iseloomustrrs 25 5.2
15. Vahetu ja võimendiga juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist. Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhurõhu suhtes. Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti tegelik juhtimine Pneumoskeemides kasutatakse järgmisi juhtimismooduseid: Muskulaane (a) Mehaaniline (b) Pneumaatiline (c) Elektriline (d)
tagavad nii seadmete töökindluse ja ohutuse. Tööventiilid sobitatud pneumosilindrite läbimõõduga ja varustavad neid vajaliku hulga suruõhuga. Pneumosilindrid lihtsad ja pika eaga tööseadmed, mis tagavad jõu edastamise ja vajaliku liikumise. Pneumomootorid suruõhu energia muundub mehhaaniliseks tööks Suruõhusüsteemi komponendid Pneumoskeemi osad 3/2 pneumojaoti Vasakul lähteasend, paremal tööasend (lülitatud) Pneumojaotite tingmärgid Õhkpiduri tööpõhimõte Kaasaegse veoki piduriseade Kaasaegse veoki piduriseadme skeem Ühepoolse toimega pneumosilinder Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. Ühepoolse toimega silindritel on kolvi liikumisulatus piiratud
annaabi.ee 
