mootori pöörlemiskiirust radiaanides sekundi kohta. Asünkroonmootori tegelik pöörlemiskiirus on staatori magnetvälja pöörlemise kiirusest väiksem. Seda iseloomustab libistus s, mis näitab mootori pöörlemiskiiruse n erinevust sünkroonkiirusest ns ja avaldub Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus, mille väärtuseks on tavaliselt 1-5 %. (actuators raamat, sinine). Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment M võllil on avaldatav kus s on sünkroonnurkiirus ja Pmeh on mehaaniline võimsus mootori võllil, mis on antud mootori nimesildil. Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist ennast kiirendama kiirendusega , mis näitab pöörlemiskiiruse muutumise kiirust ning mõõdetakse radiaanidega sekundruudu kohta. Teades mootori kiirendust saab välja arvutada mootori käivitamise aja mõne pöörlemiskiiruseni. Iga seadme töös esineb paratamatult kadusid st. osa elektrivõrgust tarbitud
Jõumuundur ja ülekandemehhanism võivad puududa Elektriajam vooluliigi järgi Jaotub kaheks · Alalisvooluajam · Vahelduvvooluahel El ajam reguleerimisvõimaluse järgo · Reguleeritav · Mittereguleeritav Elektriajam jõumuunduri järgi · Leonardoajam · Tüüritava alaldiga ajam · Sagedusreguleerimisega ajam · Impulssajam Elektriajami põhiomadused · Võimsus · Moment · Kiirus Mehaaniline võimsus Pöörlemiskiirusel Pmeh=T* T-moment,N*m -nurkkiirus, rad/s (omega) Lineaarne liikumine Pmeh= F*v F - jõud v - joonkiirus, m/s Elektromagneetiline moment T = em - magnetvoog I voolutugevus Elektriajami mehaanika El.mootorit kasutatakse el.energia muundamiseks mehaaniliseks energiaks. Mootori max koormatus sõltub masina tüübist ning talitlusoludest. Töömasinate tööorganite liikumine · Pidevalt ühtlase kiirusega pööreldes
sellega kaasneb jõud F=BIl, mille suund määratakse vasaku käe reegliga: Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. Selgub, et jõud on kiirusele vastassuunaline, seega pidurdav jõud. Järelikult tuleb juhtme liigutamiseks rakendada välist jõudu, mis on pidurdavale jõule vastassuunaline. Vajalik mehaaniline võimsus A Fs Pmeh = = = F v= B I l v= E I = Pel , t t s.t. jõumasina poolt arendatav mehaaniline võimsus võrdub elektrilise võimsusega suletud vooluringis ning vaadeldaval juhul muutub soojuseks Pel = I 2 R . Järelikult võib magnetväljas asetsevat juhet vaadelda lihtsaima elektrigeneraatorina, milles mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks
sellega kaasneb jõud F=BIl, mille suund määratakse vasaku käe reegliga: Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. Selgub, et jõud on kiirusele vastassuunaline, seega pidurdav jõud. Järelikult tuleb juhtme liigutamiseks rakendada välist jõudu, mis on pidurdavale jõule vastassuunaline. Vajalik mehaaniline võimsus A Fs Pmeh = = = F v= B I l v= E I = Pel , t t s.t. jõumasina poolt arendatav mehaaniline võimsus võrdub elektrilise võimsusega suletud vooluringis ning vaadeldaval juhul muutub soojuseks Pel = I 2 R . Järelikult võib magnetväljas asetsevat juhet vaadelda lihtsaima elektrigeneraatorina, milles mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks
sünkroonkiirusest ns ja avaldub ns n s s ns s Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus, mille väärtuseks on tavaliselt 1-5 %. (actuators raamat, sinine). Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment M võllil on avaldatav Pmeh Pmeh M s 2 f kus ωs on sünkroonnurkiirus ja Pmeh on mehaaniline võimsus mootori võllil, mis on antud mootori nimesildil. Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist ennast kiirendama kiirendusega ε, mis näitab pöörlemiskiiruse muutumise kiirust ning mõõdetakse radiaanidega sekundruudu kohta. Teades mootori kiirendust saab välja arvutada mootori käivitamise aja mõne
nende vahelist pinget nim faasipingeks ja tähistatakse Ut Ua=Ub=Uc=Uf. Kahe liini vah pinget nim sest sagedus f2s on lähedane nullile. Nimetatud kaod on analoogsed trafo kadudele. Neile lisanduvad liinipingeks ja täh U. Uab=Ubc=Uca. Et iga kahe liinijuhtme vahele jääb jadamisi kaks vasupidise suunaga mehaanilised kaod Pmeh hõõrdumisest laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistusest. Kogukaod teineteise suhtes 120 kraadise nurga all olevtat faasipinget siis liinipinge on võrdne kahe faasipinge P=Pm1+Pm2+Pt1+Pmeh ning mootori kasutegur =P2*100%=P1-P*100%, vahega:P kus P1=3*U1I1cos1; on piirides (75...85)% P1 P1 8
nimetus induction motor · Emj. ja voolu tekitamiseks rootorimähises, peavad staatori magnetvälja ja rootori pöörlemiskiirused teineteisest erinema · Kiiruste erinevust nimetatakse rootori libistuseks (slip) s 21 · Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus (tavaliselt 1...6 %) · Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment võllil on avaldatav: kus 1 sünkroonnurkiirus, Pmeh mehaaniline võimsus mootori võllil (mootori sildiandmetest) · Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist kiirenduma nurkkiirendusega =d/dt (rad/s2). Teades -t, saame arvutada mootori käivitusaja vastava pöörlemiskiiruseni Kasutegur: · Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist · Suurema koormusmomendi puhul tekib vääratusmoment. Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema
sellega kaasneb jõud F=BIl, mille suund määratakse vasaku käe reegliga: Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. Selgub, et jõud on kiirusele vastassuunaline, seega pidurdav jõud. Järelikult tuleb juhtme liigutamiseks rakendada välist jõudu, mis on pidurdavale jõule vastassuunaline. Vajalik mehaaniline võimsus A Fs Pmeh = = = F v= B I l v= E I = Pel , t t s.t. jõumasina poolt arendatav mehaaniline võimsus võrdub elektrilise võimsusega suletud vooluringis ning vaadeldaval juhul muutub soojuseks Pel = I 2 R . Järelikult võib magnetväljas asetsevat juhet vaadelda lihtsaima elektrigeneraatorina, milles mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks
annaabi.ee 
