tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. 6) Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 7) Laamtektoonika - geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. 8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. 9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 10) Kontinentaalne rift - venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 11) Maavärina kese e epitsenter - maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal ja merepõhjas. 12) Maavärina kolle e. fookus - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 13) Seismograaf - seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja
fumarool- vulkaanilisel alal ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum ja kollast värvi sadestav gaas kuumaveeallikas e. geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. vulkaanilie saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna kuum täpp- süvavahevööst kerkiva pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala basaltplatoo- kontinentaalne rift- venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolemharuline rebend
12.Juura Paljasseemnetaimed, dinosaurused, roomajad, imetajad 13.Kriit Õistaimede teke 14.Paleogeen Lindude ja imetajate areng, dinosauruste väljasuremine 15.Neogeen Jääaegade ajastu 16.Kvaternaar Inimese eellased 2.LITOSFÄÄR Pangasmäestik – laamade lahknemispiirile, makoore rebestusvööndisse tekkinud mäestik, mis koosneb kerkinud ja vajunud kivimiplokidest. Kuum täpp – süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kontinentaalne rift – venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend. Maavärina kolle ehk fookus – koht maapõues, kust algab kivimite rebestamine. Epitsenter ehk kese –maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas Seismilised lained – kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. Richteri skaala – maavärinat iseloomustatakse magnituudides.
keskmist õhutemperatuuri. geiser-perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. laamtektoonika-geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. vulkaaniline saar-tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide kaarjas rida, mis on tekkinud ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale ookeanisüviku kõrvale. kuum täpp-süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. basaltplatoo- suur magmaprovints, mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma täpina saare all. kontinentaalne rift-venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend, tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga.
Sest karbonaadid lahustuvad sellel sügavusel, räni on vastupidav - Mis on turbitiidid? Mudavoolud mandrinõlvalt mandrijalamile - Mis on iseloomulik aktiivsele ookeani äärele? Subduktsioon, vulkaanipursked - Millise geoloogilise protsessiga on seotud vulkaanilised saarkaared? dubduktsiooniga - Mis viitab mandrite triivile? Kivimite magnetiliste paleopooluste näiva triivi analüüs Kuumad täpid Mitu pluumi võivad liitudes tekitada joonelise rifti, mis võib areneda ookeaniliseks riftiks Terreinistumine vulkaanilise saarkaare liitumine mandriäärega Sündiv ookean Punane meri Vaikne ookean aktiiv-ääreiline ookean Atlandi ookean passiiv-ääreline ookean Vahemeri keskahelikuta hääbuv ookean - Mida märgib kuumade täppide esinemine? Kohti, kus süvavahevöö magmadiapiirid (pluumid) tõusevad Maa pinnale
täpid on suhteliselt püsivad, kuid mitte muutumatud. Kontinentidel on litosfäär nii paks, et üldiselt kuuma täpi joonelisi ahelikke ei moodustu. Atlandi ookeani lõunaosas Tristan de Gunha vulkaani kuum täpp on põhjustanud joonelise aheliku nii lõuna ameerika poole kui ka aafrika poole(on keskaheliku lähedal). Lisaks ka mõlemal pool mandril basaltplatoo. Yellowstone'i kuum täpp ja Kolumbia basaltplatoo. Tsentrifuugeksperimentide ja arvutimodelleerimistega on uuritud vahevöö pluumi arengut. Pluum koosneb osaliselt sulanud ja osaliselt tahkest massist. 10 Pluumi pea põhjustab umbes 1000km läbimõõduga ala kerkimise maakoorel, kus keskmine osa kerkib umbes 1km. See võib saada jooneliseks ahelaks või basaltplatooks. Magnetiliste mõõtmiste järgi saab mõõta laavade vanust ja määrata magmalist aktiivsust minevikus, ning eri päritoluga magmade osakaalu.
kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning geisrid ehk kuuma vee ja auru sambad. Tulekahjud. Kuumaks täpiks nim maapinnale vahevööst kerkivad kuumade ja sulavate kivimmasside ehk pluumide tõusukohti. Kui vahevööst tõusva pluumi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookenilaam, tekib selle kohale ulatuslik basaltse magma väljavooluala basaltplatoo või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik. [Hawaii] *Vaikse ookeani ,,tulerõngas" 4. Maavärinad: esinemine, kolle ja epitsenter, seismilised lained, Richteri ja Mercalli skaala erinevus, maavärinaga kaasnevad nähtused (st tsunami), millest sõltub maavärina poolt tekitatud purustuste ulatus.
annaabi.ee 
