Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened, peavad olema täiesti terved. Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Seemlad Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude koloonid. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Vegetatiivsetel seemlate ülesanded on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks, et seemlates säilik
Metsaselektsiooni seisukohalt puistud ja puud 3 kategoorias: ▪ plusspuud /puistud ▪ normaalpuud /puistud ▪ miinuspuud /puistud Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Nõuded plusspuule: 1) Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine; 2) Kitsa võraga, oksad peened. 3) Täiesti terved, sirge tüvi. Miinuspuu e. -puistu - aeglase kasvuga, väheväärtuslikud, haiged puud. Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude kategooriasse on normaalpuud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Vegetatiivne seemla – plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandus, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid, mis omavahel tolmlevad ning mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon – organismi vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga
Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuule: 1) 10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3...4 naaberpuust 2) Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine 3) Võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest 4) Võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja kuusel 40% puu kõrgusest 5) Võra peab olema sümmeetriline, teravatipuline, oksad peened 6) Plusspuude peavad olema täiesti terved, nende tüvi sirge, väikese koondega ilma keerdkasvu ja ekstsentrilisuseta. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. Miinuspuu ehk puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva võraga, haiged puud.
varutakse peaksid olema: kiirekasvulised, sirgetüvelised, kitsa võraga, hästi laasunud, haiguskindlad. metsaselektsioon - on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. vegetatiivne seemla vegetatiivse seemla all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid, mis omavahel tolmlevad (ristuvad) mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme (võrreldes tavalise puistuseemnega). Kuna seemlate rajamine ja hilisem hooldamine on seotud majanduslike kuludega, siis on seemlaseeme ka kallim võrreldes metsast kogutud seemnega. Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded:
Valitakse nii looduslikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. Miinuspuu e -puistu - aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva võraga, haiged puud. Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude kategooriasse on normaalpuud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Vegetatiivne seemla – vegetatiivse seemla all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid1, mis omavahel tolmlevad (ristuvad), mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme (võrreldes tavalise puistuseemnega). Kuna seemlate rajamine ja hilisem hooldamine on seotud majanduslike kuludega, siis on seemlaseeme ka kallim
-puistu - aeglase kasvuga, Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava tegevussuund, mis tagab metsade suurema tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale majandusliku väärtuse. võraga, haiged puud. Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt Peamised kasutatavad meetodid Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude hübriidhaaba (Populus tremula x Populus metsaselektsioonis on valik, ristamine ja kategooriasse on normaalpuud. tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja 2 vegetatiivne seemla vegetatiivse seemla all põllumaale rajatud lühikese raieringiga enam kasutatav on valik, seda nii mõistetakse metsanduses plusspuude
annaabi.ee 
