Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kukla sagaras. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga
KUIDAS ME NÄEME KEHI? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid
vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti Võrkkest Tekib objekti kujutis, paiknevad valgustundlikud rakud Kaugelenägevus silm näeb kaugele hästi, lähedal asuvad objektid on ebaselged. Neil inimestel on silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Plussklaasidega prillid. Lühinägevus lähedale näeb silm hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena. Seda mõjutab liiga kumer silma sarvkest või silmalääts/silmamuna on liiga pikergune. Kujutis tekib võrkkesta ette. Miinusklaasidega prillid. Silmade tervishoid: kirjutamis- ja lugemiskaugus 30-35cm, hästi valgustatud töökoht, valgus tuleb vasakult, ei tohi lugeda bussis või rongis, arvuti taga max 45min. Kõrva osad ja nende ül. :
ebateravalt ebateravalt Põhjused * silmalääts liiga kumer või * silmaläätsliiga lame või silmamuna silmamuna liiga pikergune normaalselt lühem * kujutis tekib võrkkesta ette * kujutis tekib võrkkesta taha Häire Kanda nõgusate ehk miinusklaasidega Kanda kumerate ehk plussklaasidega parandamine (-) prille (+) prille 4.Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas sõidukis? (2) Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb v. suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremale- vasakule, üles- alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. 5.Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2)
· Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest · Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. · Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. SILMALÄÄTSE KUJU MUUTUMINE Õpik lk 96 NÄGEMISHÄIRED TEKITAVAD ÄHMASE KUJUTISE KAUGELENÄGEVUS Silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem ja kujutis tekib võrkkesta taha Tuleks kanda plussklaasidega ehk kumeraid prille LÜHINÄGEVUS Silmalääts liiga kumer või silmamuna normaalsest piklikum. Kujutis tekib võrkkesta ette Tuleks kanda miinusklaasidega ehk nõgusaid prille KORDAMISÜLES ANNE http:// www.oswego.org/ocsd-web/ma tch/term/matchgeneric2.asp ?filename=silm TEISI NÄGEMISHÄIREID: Kanapimedus nõrgenenud nägemine hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini. Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise
hägused. Nende silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. Sellisel juhul tekib eseme kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Oma nägemist saab parandada prillide abil. Lühinägevus kujutis tekib võrkkesta ette ja seetõttu peab kandma prille, millel on nõgus prilliklaas ehk miinusklaasidega prille. Kaugelenägevus kujutis tekib võrkkesta taha ning peab kandma prille, millel on kumer prilliklaas ehk plussklaasidega prille. Miks osa inimesi ei erista värve? On selliseid inimesi, kes ei erista värve, neid nimetatakse värvipimedateks ehk daltoonikuteks. Tavaliselt ei erista nad rohelist ja punast. See on pärilik ja esineb rohkem meestel kui naistel. See pole ka ravitav. Inimese värvilist nägemist ehk värvitaju kontrollitakse erinevate värvitabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed
Vastus: Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Tuleb kanda miinusklaasidegaprille. Kaugnägevus- silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägusad. Silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates jääb valguskiirte koondumispunkt võrkkesta. Tuleb kanda plussklaasidega prille. Daltonism- värvipimeduse põhjus on tavaliselt geneetiline ja esineb rohkem meestel kui naistel. Se pole ravitav. Kanapimedus- kanapimedus ehk nüktaloopia on võimetus hämarikus ja öösel näha. Puudulik võime väheses valguses näha võib olla pärilik, tingitud A-vitamiini puudusest või mõnest haigusest 9. Miks on inimesel 2 silma ja 2 kõrva? Vastus: Inimesel on kaks silma selleks, et näha ruumiliselt. Inimesel on kaks kõrva
Tavaliselt tekib inimestel pärast 40.-50. eluaastat vanadusest tingitud kaugelenägevus. Selle põhjuseks on silmaläätse elastsuse vähenemine, mistõttu lähedale vaatamisel silmalääts ei kuderdu enam piisavalt, st jääb liiga lamedaks. Inimene hakkab lugedes teksti üha kaugemale nihutama, et seda selgelt näha. 4 Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Need suurendavad valguskiirte murdumist, nii et kujutis tekib silma võrkkestale. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasteha. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellise silmaehituse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired.
Vaatlusobjekt teravustub võrkkesta taha. Üheks põhjuseks võib olla liiga laugjas sarvkest. Vananedes lameneb silmalääts elastsuse vähenemise tõttu. Siis on vaja kasutada lugemisprille kui nn käed lühikeseks jäävad. Inimene nihutab teksti endast võimalikult kaugele et seda selgelt näha. Kaugelenägevad inimesed peavad kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, aga kaugemal asuvad esemed paistavad hägustena. Kujutis tekib võrkkesta ette. Lühinägevust põhjustavad kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Lühinägevus tekib lapseeas ja pärast 40. eluaastat enam ei suurene. Lühinägelikud kannavad nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid murravad valguskiiri nii, et kujutis tekib võrkkestale
annaabi.ee 
