Ära mainima ot-metit Ära lahendama raz-reshitj Aspektimäärsõnade kasutamisel on kindlasti negatiivne mõju kirjakeele stiilile ja ka sihitise reeglite järjekindlusele, sest aspektimäärsõna tingib täissihitist ka seal, kus sisuliselt õige oleks osasihitis. Pealtvaatajad said näha kena kündi Pealtvaatajad said ära käha kena künni 2.3 Mitmuse ülekasutamine Soome-ugri keeltes on ainsuse kasutamine tunduvalt üldisem kui mitmuse kasutamine. Mitmuslikke sõnu (plurale tantum) on vähe, abstraktnoomenid esinevad valdavalt ainsuslikena. Mitmuse sagenev kasutamine hõlmab kolme põhilist valdkonda: 1) paljusid sõnu ja sõnarühmi on hakatud eelistavalt kasutama mitmuses, kuigi selleks puudub põhjendus nii semantikas kui ka traditsioonis. 2) mitmusliku tähendusega vormilt ainsuslik alus tingib üha sagedamini mitmuse vormis oleva öeldise. 3) omadussõnalise öeldistäitemääruse mitmuslik ühildumine on taas pealetungil.
Morfoloogilised kategooriad Sõna elama paradigma (infiniitsed vormid): Tegevusnimed: da-tegevusnimi elada, olla elanud, olla elatud vat-tegevusnimi elavat, olevat elanud / elanuvat ma-tegevusnimi elama, elamas, elamast, elamaks, elamata Kesksõnad: Oleviku kesksõnad elav, elatav Mineviku kesksõnad elanud,elatud des-vorm elades, olles elanud Paradigma Defektiivne paradigma on paradigma, mis ei sisalda kõiki ootuspäraseid vorme. plurale tantum-sõnadel puudub ainsuse vormistik (nt andmed) singulare tantum-sõnadel puudub mitmuse vormistik (nt armastus) vaegvõrdelistel omadussõnadel puuduvad võrdlusastmed (nt läbimärg) ühepöördelised verbid pöörduvad ainult ühes isikus (nt tuiskab) Morfoloogia muutumine Morfoloogiaga seotud keelemuutused: Häälikumuutused teisendavad morfeemide kuju. Grammatikalisatsiooni käigus muutuvad leksikaalsed üksused grammatilisemaks.
põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade korral kasutada leksikaalseid vahendeid, nn hulgasõnu, nt ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse, kolm paari pükse. Sõnad, mis on arvuvastanduse suhtes eriolukorras, esinevad tavaliselt kas ainsuse vormis või mitmuse vormis ja neid nimetatakse vastavalt ainsussõnadeks (ehk singulare tantum-sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum-sõnadeks). Kontekstis võib normaaljuhul mitteloendatavat asja tõlgendada ka loendatavana. Niisugusel korral saab tavaliselt ainsussõnana käituvast sõnast moodustada ka mitmusevormi, nt Tuleb arvestada ka iga konkreetse rahva minevikuga, aga Ühise keele leidmiseks olid nende meeste minevikud olnud liiga erinevad. Tavaliselt mitmussõnana käituvatel sõnadel esineb fraseologismides või liitsõnades enamasti ka ainsusevorme, nt Jõulud olid sel aastal ilma
Lisaks on soome substantiividel umbes 1500 erinevat paradigmavälist vormi. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased, neid lihtsalt ei ole olemas. Sellisel juhul on tegemist defektiivse muutmise ehk vaegmuutmisega. Puuduvad vormid on paradigma augud, eesti keeles nt puudub pronoomenitel üksteise ja teineteise nimetav kääne ja mitmuse vormistik. Kui muuteparadigmas esineb auke, siis on neid üldjuhul sümmeetriliselt. Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad vastavalt mitmuse vormid (manna, gripp, river Thames). Mitmusevormide puudumisel on üpris selged semantilised põhjused: kõnesolevaid mõisteid ei ole reaalses maailmas rohkem kui üks (Thames) või ei ole loomulik käsitleda neid mitmuslikena (mustus). Mõnedel adjektiividel puuduvad analoogilistel semantilistel põhjustel võrdlusastmed ehk komparatiiv ja superlatiiv (nelinurkne, rase).
nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade korral kasutada leksikaalseid vahendeid, nn hulgasõnu, nt ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse, kolm paari pükse. Sõnad, mis on arvuvastanduse suhtes eriolukorras, esinevad tavaliselt kas ainsuse vormis või mitmuse vormis ja neid nimetatakse vastavalt ainsussõnadeks (ehk singulare tantum -sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum -sõnadeks). Kontekstis võib normaaljuhul mitteloendatavat asja tõlgendada ka loendatavana. Niisugusel korral saab tavaliselt ainsussõnana käituvast sõnast moodustada ka mitmusevormi, nt Tuleb arvestada ka iga konk- reetse rahva minevikuga, aga Ühise keele leidmiseks olid nende meesteminevikud olnud liiga erinevad. Tavaliselt mitmussõnana käituvatel sõnadel esineb fraseologismides või liitsõnades enamasti ka
olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmaatline morfoloogia - peaiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad. Põhiüksused on sõnavormid ja muutüksused. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased, sellisel juhul on tegemist defektiivse muutumise e vaegmuutumisega. Puuduvad vormid on paradigma augud. Plurale tantum - sõnad, millel puudub ainsuse vorm Sinugulare tantum - puudub mitmuse vorm Ühepöördelised verbid - sõnad, mis pöörduvad ainult ühes isikus 26. Morfoloogiline markeeritus. Markeerimata - tähendab mõnikord tunnuse puudumist, olulisim tunnus on see, et on lihtsam kui markeeritud liige. Markeeritud nähtused alluvad keelemuutustele kergemini kui markeerimata nähtused. 27. Keelte morfoloogilised tüübid. Isoleerivad keeled - neis ei ole seotud morfeeme
annaabi.ee 
