Sissejuhatus Töö eesmärgiks on kontrollerile programmi koostamine. Selle käigus õpin kasutama viite kontrolleri programmeerimise keelt: IL, ST, SFC, FBD, LD. Neid kasutades pean koostama programmi silindri liikumise kohta. Programmi koostamisel on mitu etappi. Programmi loomine algab süsteemse projekteerimisega, selleks tuleb koostada algoritm, mis kujutab endast tegevuste ülesmärkimist plokkskeemina, kus määratakse tegevuste otstarve ja funktsioonid, selleks peab olema ettekujutus vastava töömasina töökäigust. Vastavalt olekute arvule valitakse sisendite ja väljundite arv ning alustatakse programmi sisestamisega. Ülesanne Silinder A1 peab liikuma välja peale start nupu vajutamist. Silinder pannakse liikuma start nupu vajutamisega ning tuuakse algusesse stopp nupu vajutamisega. Kui start on vajutatud
maha kriipsutada iseenesestmõistetavad ja kaheldava väärtusega seisukohti. Struktuuri kaardistamine on olemuselt lähedane resümeerimisele, kuid seab õpilasele õpitud informatsiooni olemuse väljatoomisel rangemad piirid. Näiteks võib õpilane tuua loetud või kuuldud informatsioonist välja põhiseisukohtade alluvusvahekorra, klassifitseerides detailsemad üksused laiemate kategooriate alla , või kujutada kogutud informatsiooni põhimõisted ja ideed plokkskeemina. Mõlemad tegevused eeldavad õpilaselt loetud informatsiooni sisulist analüüsi ja üldistamist ning seetõttu aitavad kaasa materjali täielikumale omandamisele. (Krull 2000: 372-373) Soovitusi loengu konspekteerimiseks: 1) Planeeri konspekti lehele ruumi märkmete ja täienduste jaoks; soovitav on kuni ¼ igast lehest konspekteerimise ajal tühjaks jätta; 2) Tee tunni ajal märkmeid, kasuta selleks kindlaid sümboleid, näiteks: ? ei saanud aru, segane ! hea, huvitav !!
parandamine 9) tootlikkuse suurendamine 10) remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine 11) monitooring-süsteemide laialdasem kasutamine 12) nn „parakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel. 6. Ehitusmasinate struktuurskeemid. Määrab agregaatide, mehhanismida, koostude ja detailide arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid. Valmistatakse tasapinnalise lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide omavahelised struktuursed seosed. 1 jõuallikas 2 peasidur 3 käigukast 4 vedava silla peaülekanne 5 diferentsiaal 6 pooltejed 7 vedavad rattad 7. EM tehnilised parameetrid ja nende jagunemine gruppideks. Info andmiseks masina
12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded? Töökoha vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ning raskuse jaotumine tööasendis. 13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis? · Struktuurskeem · Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika, elektriskeemid · Konstruktiivne skeem 14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid? Tasapinnaline skeem, mis on koostatud lihtsustatud plokkskeemina. Siin näidatakse ära üksikelementide vahelised seosed. 15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ? Kolmemõõtmelised joonestustehnikas. Kasutatakse ka kohtlõikeid ning varjutust. Täpne ülevaade konstruktsioonist. 16-Kuidas on koostatud kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika skeemid? Tasapinnalise skeemina, kus on kasutatud vastavaid tingmärke. Skeem
12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded? 13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis? Struktuurskeem, Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika ja elektriskeemid, Konstruktiivne skeem 14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid? määrab agregaatide, mehhanismide, koostude ja detailide arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid. Valmistatakse tasapinnalise lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide vahelised struktuursed seosed. 15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ? annab täpse ülevaate masina konstruktsioonist. Valmistatakse kolmemõõtmelises joonestustehnikas, kasutades kohtlõikeid ja varjutustehnikaid (vt töövihik lk 9 joonis 1 millel on esitatud 4taktilise SPM-i konstruktiivne skeem). Konstruktiivsetes skeemides on üheselt
märgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. Mõlemal juhul saab kasutada kahte erinevat lähenemist: resümeerimine – lühikokkuvõtte tegemine info põhiideedest; struktuuri kaardistamine – olemuselt resümeerimisega sarnane, seab õpilasele info põhiolemuse väljatoomisel rangemad piirid. Põhiseisukohtade alluvusvahekorrad plokkskeemina. Mõlemad tegevused eeldavad õpilaselt loetud informatsiooni sisulist analüüsi ja üldistamist.levinenumad struktureerimisviisid on lähtumine näidetele toetuvast üldistusest; sündmuste ajalisest järgnevusest; loeteludest; põhjus-tagajärg ahelatest; võrdlustest ja vastandamistest; küsimuste ja vastuste järgnevusest. Loengu konspekteerimisel: teha vahet üldisemal ja konkreetsemal infol; lühendada sõnu; parafraseerida kuuldut oma
annaabi.ee 
