Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Plii ja Tina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metall, sulam, pliid, raskemetall, metalle, habras, sulamistemperatuur, plekk, seatina, kaadmiumlavhõbe, tootmisprotsess, tunti, kasutuskohad, pliist, helme, 6500, tooraineks, maagid, kõvadus, keemistemperatuur, soojuslektrijuht, röntgenkiirguse, oksiidikiht, kattub, akudes, inglistina, pooljuht, metalne, 5500, pronksiaeg, tsiviliseeritud, pliigaTina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. Tina aatommass on 118,7 Tina on maailmas 49. kohal kaevandamise poolest
Kool Referaat TINA JA TINA SULAMID Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur.
läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Ta on halb soojus-ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivsete kiirguse ja röntgenikiirguse vastu. Vees on plii pikaajaliselt püsiv, kui seal pole lahustunud palju süsihappegaasi, vastasel korral plii korrodeerub ja moodustab pliivesinikkarbonaadi, mis mürgitab vee ära. Plii füüsikalised omadused: ● Aatomnumber 82 ● Aatommass 207,2 g/mol ● Looduslikke isotoope 4 ● Sulamistemperatuur 327 oC ● Keemistemperatuur 1751 oC ● Tihedus 11,34 g/cm3 (wikipedia.ee) 1 1.PLII AJALUGU 1.1 Plii avastamine Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii hoiuseid on leitud Väike-Aasiast (2000ekr). Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes
Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe
Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne
Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga valgevask ehk
sealhulgas massiarvuga 202[2]). Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda. On andmeid, et see on 207,2 g/mol[2]. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Füüsikalised omadused: Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Mohsi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused: Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda
4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil.
vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides
annaabi.ee 
