suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha sotsiaalsed pinged: maa ja linna, misnike ja talupoegade, kaupmeeste ja ksitliste, sakslaste ja mittesakslaste (mille all misteti valdavalt eestlasi) vahel
a Tallinnas pildirüüste: mitmesajaline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama juhtus ka Tartus,Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. 1525. a pääases usupuhastuse moodukam suund võidule kõigis linnades. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu. Preisimaal astus ordu kõrgmeister luteir usku, ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaa meistrile Plettenbergile pakuti sama võimalust, ta aga jäi oma ordule truuks kuid ta ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Eestlastest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga autom. samasse usutunnistusse nagu nende mõisnik. Luteri usk muutus Eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel.
augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted: · Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma · Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks; · Taani hindamisraamat- 1241.aastast pärinev raamat, milles Eestimaa kohta käivas nimistus oli vaid kolm mõisat.
Liivimaale jõudis uue usu jutlustajad juba 1523.aasatal ja leidsid linnades väga kiirest poolehoidjaid.jutlustati õndsaksaamist ainult Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Munkadele see ei meeldinud et nad nii palju poolehoidu kogusid ja see vallandas ordumeistri ning piiskoppide vahel 1524aastal tallinnas pildirüüste-kirikutes purustati kujusid ja pühapilte, altareid ning reliikviad. Liivimaa meistrile Plettenbergile pakuti orgu laiali saatmist, aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas kõik sarnased ettepanekud tagasi-katolik usk jäi püsima. Kui ta oleks laiali saatnud oleks tulnud luterik usk võimule. Reformatsiooni järel hakati rohkem jutlusi pidama. Luterliku põhimõte oli see et iga kristlane peab kuulma ja lugema jumala sõna oma emakeeles. Pilet nr7 *maarahvas ja talurahvas. Sotsiaalne liigendus.
vaenuväega. Üllataval kombel saavutas Plettenberg lahingus täieliku võidu ja järgmisel aastal sõlmiti esialgu kuueks aastaks vaherahu, mida hiljem korduvalt pikendati. Sageli on väidetud, et ,,Smolino ime" kindlustas Vana-Liivimaale poolesajandilise rahuaja ja päästis ta kohesest vallutusest Venemaa poolt. See väide on kõvasti ülepingutatud, nagu on liialdatud ka ülikiitev hinnang ordumeister Plettenbergile. Tegelikult vajas Moskva-Venemaa enne järjekordset agressioonipuhangut aega juba allaneelatu äraseedimiseks. 16. sajandi esimesel poolel ei olnud Moskoovia välispoliitika agressiivne, kui jätta kõrvale tegelikult juba ammu allutatud Pihkva feodaalvabariigi annekteerimine 1510. aastal. Selles on kerge veenduda allpool esitatud kaardi järgi. Võiks veel märkida, et pärast Venemaaga peetud sõda, 1507. aastal, keelas Plettenberg eesti ja läti talupoegadel relvade kandmise
o Rüüstamiste ja pideva surve alusel lakksis osad kloosterid töötamast. o Talupojad leidsid raformatsioonist selle, et kõik on Jumala ees võrdsed ja see tingis rahutusi mis tingisid selle et maa-aadel toetas algul ordut ja piiskoppe uuendusvastases võitluses. o Vana-liivimaa reformatsiooni vastased jõud suutsid oma positsioone säilitada. o 1525 - Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana tänu Plettenbergile. o Kuigi enamik vasalle läks 1530a protestatismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähendses lõpetamata, seega omas Vana-Liivimaa piiskopid siseelus küllalt suurt rolli. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : o Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga, seeda oli koolide peamine ülesanne vaimulike ettevalmistamine. Katolike kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid.
annaabi.ee 
