52. homoplaasne tunnus (analoogne tunnus) kladistilises kontekstis ühiselt eelaselt pärit homoloogsed tunnused 53. ,,tegelik puu" fülogeneesi kujutamisel (mõiste)reaalselt toimunud fülogeneesi kujutis. Enamasti pole teada. ÜKS ja ainus 54. rekonstrueeritud puu fülogeneesi kujutamisel (mõiste)fülogeneesi mudel, hüpotees. Konstrueeritakse olemasolevate andmete põhjal. Võib, kuid ei pruugi olla identne tegeliku puuga. Tavaliselt saab andmetest tuletada mitu puud. 55. plesiomorfne tunnus (mõiste ja näide) tunnuse vanem seisund, mis olemas juba ühisel eellasel 56. apomorfne tunnus (mõiste ja näide)ehk tunnuse evolutsiooniliselt uuem seisund, mis on kujunenud plesiomorfsest tunnusest ja annab infot põlvnemissuhete kohta 57. MRCA tähendus fülogeneesi rekonstruktsioonil Antud puud moodustavate taksonite kõige hiljutisem ühine eellane Most recent common ancestor 58. OTU organismid fülogeneesi rekonstruktsioonis, mille kohta on andmeid, k.a
(tunnuseid), loobume edasises tunnuse seisundi terminist. TS võib olla kahetunnuseline (binaarne) või paljutunnuseline. Viimane võib olla ordineerimata või ordineeritud. Ordineeritud tunnuste puhul eel- dame, et muutumine (transformatsioon) on toimunud üle vaheastmete: seeria puhul A--B--C saab A muutumine C-ks (või vastupidi) toimuda ainult kahe muutussammuna, s.t. üle B. Apomorfsus ja plesiomorfsus on siin suhtelised: kui areng on läinud suunas A-st C poole, on A plesiomorfne tunnus; B on A suhtes apomorfne, kuid C suhtes plesiomorfne; C on igal juhul apomorfne. 8.3.1. Tunnuste polariseerimine. Selle kindlakstegemist, milline tunnus on plesiomorfne ja milline apomorfne, nimetatakse tunnuste polariseerimi- seks ehk tunnuse argumenteerimiseks. See on otsustava tähtsusega kladisti- lises analüüsis. Mingi tunnuse (organi, selle osa, vms.) puudumist võiks pidada plesio- morfseks, olemasolu - apomorfseks. Kuid me teame paljude organite ja struk-
ümber. Polüfüleetilised rühmad on näiteks lendavad selgroogsed ja vetikad . Polüfüleetiliseks võib nimetada ka rühma, mis on moodustunud mitme eellasrühma liitumisel (näiteks hübridiseerumise või sümbiogeneesi teel). 73. Plesiomorfsed ja apomorfsed tunnused. Kui homoloogne tunnus, sama TS liige esineb ainult siserühmas, on see ilmselt hilisema tekkega ja on järelikult apomorfne (ning välisja siserühmale ühine tunnus on plesiomorfne). PS:(On oletatud, et sageli esinev tunnus peaks olema plesiomorfne, haruldasem aga apomorfne. Teatakse aga hulgimalt vastupidiseid näiteid.) 74. Geoloogiline ajaskaala, põhilised aegkonnad, nende suhteline kestus. Vanaaegkond 500 miljonit-250miljonit keskaegkond 250miljonit -65 miljonit Uusaegkond 65 miljonit- tänaseni 75. Elu tekkimise ligikaudne aeg ja tookordsed elutingimused Maal. Maa tekkis oletatavasti 46 miljardit aastat tagasi. Algul kuumad ja vedelad kivimid ning
sündmuse tõttu. tekkinud igas ühes sõltumatult. Või nt globiini geen – toimus duplikatsioon – tekkisid alfa ja beeta globiini geenid. Erinevate liikide alfad on ortoloogsed, samamoodi ka beetad erinevatel liikidel ortoloogsed. Samas alfa ja beeta geenid samades liikides on paraloogid. Kõik homoloogid. 11. Võrrelge homoloogse tunnuse seisundeid (plesiomorfne, apomorfne, autapomorfne, sünapomorfne). Tunnuse seisundeid saab jagada vanemateks ja uuemateks. See on fülogeneesi rekonstrueerimisel hädavajalik. Vanemad homoloogiad on need tunnusseisundid, mis olid olemas juba ühisel eellasel. Vanemaid tunnuseid nim plesiomorfseteks. Uuem seisund on kujunenud plesiomorfsest tunnusest ja annab infot põlvnemissuhte kohta. evolutsiooniliselt nooremat seisundit nim apomorfseks. Plesiomorfne ehk vanem seisund
(mehhaanilisi) kaitsemehhanisme, näiteks ogasid jms. Niisugusel puhul probleemi pole - silmatorkav elukas küll leiti kiskja poolt üles, kuid ära teda ei söödud. Hiljem, kui kiskjad olid juba õppinud hoiatusvärvusega saakloomi vältima, võisid algsed mehhaanilise kaitse mehhanismid taandareneda kui kulukad ja mittevajalikud. Kolmandaks võis aposematismi evolutsiooni algtõukeks olla olukord, kus plesiomorfne krüptilisus kadus mitteadaptiivselet põhjustel, näiteks nii, et putukas spetsialiseerus ümber toituma teisele toidutaimele (vt nishi loengut). Uuel toidutaimel ei pruukinud ta sugugi olla enam krüptiline, mispuhul polnud aposematismi evolutsioneerumisega kaotada enam midagi. Neljandas võimalik seletus tugineb kiskja (eelkõige putuktoidulise linnu) psühholoogilistele omapäradele, nt võimalikule neofoobiale (kõige uue kartusele). Nii näiteks
15. Feneetiline süstemaatika Feneetiline süstemaatika Klassifitseerib organisme üleüldise sarnasuse alusel, põhineb oletusel, et üldine sarnasus, eriti morfoloogiline, kajastab piisavalt hästi uuritavate organismide seoseid. Reaalsuses tähendab see konvergentsi mitteküllaldast arvestamist: organismide sarnasuse peamine põhjus on tõesti nende ühine päritolu, aga sarnasusest ei tulene alati nende ühine päritolu. 16. Plesiomorfsed ja apomorfsed tunnused Plesiomorfne tunnus - varem esinenud, evolutsiooniliselt vanem tunnus (tunnuse seisund) Apomorfne tunnus – hiljem kujunenud homoloogne, noorem tunnus 17. Homoloogid, analoogid, konvergents Homoloogia – organismide rühmas esinev struktuuri sarnasus, mis piiritleb selle rühma ja mis esines juba nende ühisel eellasel. Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. Konvergents - erineva päritoluga liikidel sarnaste
annaabi.ee 
