Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pleekuvad" - 7 õppematerjali

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA EKSAMIKS
5
pdf

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA EKSAMIKS

Sagedus: võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus, tähis f, mõõtühik 1 herts(Hz). Lainekõrgus: on kõrgeim punkt, tähis h, mõõtühik 1 meeter(m). Lainepukkus: kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel, tähis lambda, mõõtühik 1 meeter(m). Levimiskiirus: on seotud lainepikkuse ja sagedusega. 22. Valguse olemus: valgus sisaldab endas energiat ja seda näitab näiteks see, kui jätta seemed välja ja need soojenevad ja pleekuvad. 23. Valguslainete interfrents: kui ühes ja samas ruumipunktis on korraga mitu valguslainet, toimub selles ruumipunktis nende lainete liitumine resltantlaineks. Valguslainete disfraktsioon: kõrvale kaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. 24. Pascali seaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 25. Archmidese seadus kohaselt mõjub igas vedelikus või gaasis asetsevale kehale ülestõkkejõud

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
Puidurikked Referaat
26
odt

Puidurikked Referaat

Laiksus- maltspuidu paikne värvimuutus laikude ja vöötidena. Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Spoonil suurte radiaalsete laikude kohal mõnikord lõheneb. Korduv maltspuit ­ mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit ­ tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Pärast kuivamist vesikihilaigud pleekuvad ja puidus tekivad peenikesed lõhed. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused

Ehitus → Puitkonstruktsioonid
34 allalaadimist
Luuletuste raamat
32
odt

Luuletuste raamat

ma ikess pääl ta otseldi ja ütsi pisare kik vii ta küles ära juuss. 7 Su enda kätes on maailmakohus. Valmar Adams Aeg sügav meri on ning madal kallas. Aeg iidne tuum ning ümardatud rüü. Aeg kordub: oled ühest ulmast valla, kui mõistust kotti ajab vastne müüt. Su sekundeisse tungisid nad jälle, ideede maagia ja biose elaan, ja sääl, kus pleekuvad veel eilse jäljed, on varitsemas vastne sõjaplaan. Su eluhetki valitsesid alged, on igas tõrus peidul võimas tamm. Kuid inimvahekorrad endiselt on kalged ja läbirääkimistes kõneleb metall. Tean, ikka uuesti läeb elu kaotsi ja ohuks suurimaks jääb inimvend, kel inimpale moondub koonuks kõutsi ja mõrvarlikuks jääb ka mõtte lend. Nüüd eluhinguski ja kosmoski on ohus.

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
Rohtsed haljastustaimed
151
pptx

Rohtsed haljastustaimed

Pung-põisjalg ­ CYSTOPTERIS bulbifera kuni 75 cm, aga tavaliselt 40-50 cm Click to edit Master text styles Second level Kahelissulgjad Third level Nõrgalt happelisel Fourth level pinnasel , liigses Fifth level valguses lehed pleekuvad kahvatuks Mägi-naistesõnajalg ­ ATHYRIUM distentifolium Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Habras põisjalg ­ CYSTOPTERIS fragilis Click to edit Master text stylesLiht kuni kahelissulgjad Second level Talub kuiva, eelistab Third level Fourth level kohevat pinda, kasvab

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Ühiskonna inforessursside haldamine
21
docx

Ühiskonna inforessursside haldamine

Sõltuvalt paberi sordist võib paberi koostis suures ulatuses varieeruda. Paberi põhikomponendiks on tselluloos. Paberi omadusi mõjutab temperatuur märgatavalt vaid õhu kõrge suhtelise niiskuse korral. Niiskuse suurenedes paber porsub. Temperatuuril üle 250 C algab tselluloosi intensiivne lagunemine. Paberi kuivamise tulemusena muutub tselluloos hapraks, murduvaks, pulberjaks. Valguse toimel muutub paber hapraks, kollaseks, värvid pleekuvad. Keemilisteks kahjustusteks on hüdrolüüs ja oksüdatsioon. Mehaanilistest kahjustustest võivad tekkida rebendid, puuduvad osad, hiirekõrvalised lehenurgad, sälgulised servad, murdekohad, lõhed, üldine kulumine. Metall-lisandid kipuvad korrodeeruma. Biokahjustajd on mikroseened, putukad, närilised. Onejktide säilitamiseks sobib temperatuur 2-18 C ja õhuniiskus 30-50%. Valgus peaks olema minimaalne. Objekte ei tohi hoida niisketes nuurmides, küttellikate läheduses

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

mille elektronid omavad teatud liikuvuse. Konjugeeritud süsteem võib oma ahelas omada ka S, N, ja O aatomeid. Selleks, et värviline lisand kaotaks oma värvuse, tuleb konjugeeritud süsteem lõhkuda. Kui oksüdeeritakse ühte kaksiksidet mingi oksüdeerijaga, tekivad karbonüülrühmad ja pika ahela konjugatsioon katkeb. oksüdeerimine -C=C- ----------------- -C=O + O=C- Kui seda teha molekuli mitmes kohas, kaotavad reaktsiooniproduktid oma värvuse, st. pleekuvad. Kangaste ja kedruse valgedust mõõdetakse fotomeetriliselt mõõteriistadega, mida nimetatakse leukomeetriteks. Etaloniks on kokkupressitud MgO pulbrist 17 ketas, Mille valgedus on 100. Tegelik valgendus toimub valgeduseni 85%, millest piisab. Kõrgema valgeduse saavutamisel kaasneb sellega tselluloosi enda destruktsioon, mis ei ole soovitatav. Oksüdeerunud tselluloos ei ole aluselises

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
194 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Põõsale annavad alguses tooni lillakasroosad õiepungad. Puhkenud valged õied on heleroosa varjundi ja tugeva lõhnaga. Soojal kevadel hakkab põõsas õitsema mai lõpul ning teed seda kaua rikkalikult. Lääne-Euroopas tuntakse sorti 'Beauty of Moscow' nime all. Omapärane, kuid väga vähe levinud on esimene helekollaste lõhnavate õitega sirelisort 'Primrose', mis on saadud juba 1949. aastal. Põõsas on eriti ilus puhkemise aegu, kuumal kevadel pleekuvad õied päiksepaistelisel kasvupaigal kiiresti valgeks. Kollasekirjude lehtedeta 'Aucubaefolia' on silmatorkavalt kena lehestikuga, kuid sisemaal õrnuke. See sort sobib Lääne-Eestisse, saartele ja linna soojemasse mikrokliimasse (Sander, 2011). 4.21.2. Kirjeldus Eesti kasvab enamasti põõsana, kui Läänemaades kujundatakse tüvipuuks. Õiepöörised kujunevad eelmise aasta võrsete külgpungadest, seetõttu ei õitse tugevasti kärbitud sirel kuigi rikkalikult (Tuulik et al, 2012).

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun