alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Kadrioru loss
sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat.
Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned (Raekoda koos Raekoja platsiga ja Toompea nõlval paiknev ordulinnus), aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju. 6.7 TALLINNA VANALINN MUINSUSKAITSEALANA Tallinna vanalinna, III aastatuhande muinsuskaitseala on tunnistatud kultuurimälestiseks. 2002. aasta 15. jaanuaril esitas Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamiseks". Seaduseelnõu kohaselt
sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a. RG asub Vabaduse ja Tuleviku tänava nurga, fassaadiga Vabadusplatsile. RG on üks Eesti kaunemaid koolimaju. Projekti tegi sama kooli vilistlane Alar Kotli. Hoone kerkis ehitusettevõtja Leonhard Kööbase käe all ning maja pühitseti sisse 27.novembril 1938. Selleks ajaks ületas kooli õpilaste arv juba 400 piiri.17 Päikesepoolne klassidetiib külgneb rahuliku platsiga; sellega ristuvas hooneplokis paiknevad aula, haldusruumid ja söökla. Otstesse on lisatud madalam võimla ja korteritetiib, mille kelpkatus ei harmoneeru ülejäänuga. Funktsionalismile iseloomulikud on hooneosade vaba paigutus, valged liigendamata seinapinnad ja ümaraknad. Ajastule omaselt on fassaadil aktsent: efektne tornitaoline ümarärkel - asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi
säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.
kui pilve ning selle va- k~ orvutab ja , hel vett sadamas . aga viimase puhul on te- Luu- ja pronkskirja gu k~orgendatud haua- m¨arkides u¨lemist kriipsu aga platsiga . ja on sageli ei esinegi. kasutatud segamini, kuigi et¨ umoloogiliselt on m¨argid / ¡ Kaks inimest erinevad. on hilisem Tangi
Vaevalt viidi lõpule Saint-Jacquesde- la-Boucherie ehitamine, kui juba vana LouvreMt hakati maha kiskuma. Sellest ajast peale muutus linna pale iga päevaga. Gooti Pariis, mis oli kõrvaldanud romaani Pariisi, kadus ise omapuhku. Kuid kas võib keegi öelda, milline Pariis tema asemele tuli? On olnud Caterina di Medici Pariis Tuileries'ga Henri II Pariis raekojaga: mõlemad hooned osutavad veel ranget maitset; Henri IV Pariis Kuningliku platsiga: telliskivist fassaadid kivist nurkadega ja tahvel-kivist katustega, kolmevärvilised majad; Louis XIII Pariis Val-de-Gräce'iga: jässakas ja tömp ehitus, kus võlvkaared on nagu korvivangud ja kus on midagi kõhukat sammastes ning küürakat kuplis; Louis XlV Pariis Invaliidide hoonega, mis on suur, rikas, kullatud ja külm; Louis XV Pariis Saint-Sulpice'iga: voluu-did, lehvid, pilved, igasugu kribu-krabu, kõik kivist; Louis XVI Pariis Panteoniga: halvasti
,,Ma mõtlen nimelt, et kuhu minna, kas linna või Toomele. Aga parem siiski Toomele, sest linna saad sa niikuinii küllalt näha. Iseasi on Toome, see on hoopis iseasi, sinna ei saa alati... Tähendab, siiapoole... Siin näed ka kaubahoovi ja tema sambaid, nii kui elus mets. Ja pealegi tead, kust midagi paremat leida, kui osta tahad. Osta on ikka vaja, kui mitte täna, siis homme." Kui jõudsid platsile, kus seisis kellegi rinnakuju kõrgel alusel, seletas Tigapuu: ,,Siin on see Parkalai oma platsiga, kuhu tudengid tulevad mööda Rüütlit kihutades õllekorvidega. Ikka pudel loginal tühjaks ja siis sellele seal ülal karplartsti! vastu vahtimist! Keset larfi, nii et va molu liimendab. Ja siis tuleb vosmi! Aga pursid: ,,Deutschland, Deutschland über alles!" Mõistad? Lihtsalt mäss! Ükskord oleks neil haprasti läind, aga õigel ajal hakkas keegi rebane: ,,Jumal, keisrit!" Vosmidel ei aidand muud kui kannad kokku ja käsi kõrva ääre, sest kuis sa keisrilaulu vastu lähed