anda. Balleti tantsu kaks põhitüübi on klassikalised ja karaktertantsud, neist igaüks jaguneb omakorda koosseisu järgi soolo-, ansambli- ja massitantsudeks. Kõik erikujud eksisteerivad nii iseseisvalt, kui kombineeritud variantides. Domineerib süzeega tihedalt seotud tegevustants. Selle kõrval võib kohata divertismenti kontrastsetest (süzee põhijoonega mitte seotud) tantsupaladest kokku pandud tsüklit. 20. sajandi balletis esineb ka vaba plastikaga nn moderntants. Balleti terminoloogia (tantsuelementid, keha liikumised, tantsijate kaadrid jne) on prantsuskeelsed, näiteks: · Corps de ballet (kordeballett) balletirühm, mis osaleb massitantsudes ja -stseenides (nagu koor ooperis). Säilisid ka mõned mitteprantsuskeelsed (pikema ajalooga) nimetused, näiteks: · Corifeo (it), Coryphee (ingl), korüfee kordeballeti eestantsija (nagu koori eeslaulja).
anda. Balleti tantsu kaks põhitüübi on klassikalised ja karaktertantsud, neist igaüks jaguneb omakorda koosseisu järgi soolo-, ansambli- ja massitantsudeks. Kõik erikujud eksisteerivad nii iseseisvalt, kui kombineeritud variantides. Domineerib süzeega tihedalt seotud tegevustants. Selle kõrval võib kohata divertismenti kontrastsetest (süzee põhijoonega mitte seotud) tantsupaladest kokku pandud tsüklit. 20. sajandi balletis esineb ka vaba plastikaga nn moderntants. Balleti terminoloogia (tantsuelementid, keha liikumised, tantsijate kaadrid jne) on prantsuskeelsed, näiteks: · Corps de ballet (kordeballett) balletirühm, mis osaleb massitantsudes ja -stseenides (nagu koor ooperis). Säilisid ka mõned mitteprantsuskeelsed (pikema ajalooga) nimetused, näiteks: · Corifeo (it), Coryphee (ingl), korüfee kordeballeti eestantsija (nagu koori eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1
Kubism, mis tekkis Prantsusmaal 1907. aastal ja püsis 1925.aastani, näitas end kui südi, viljakas ning mõjukas suund kogu kunsti arengus. Ta tõi korrapealt publiku kohtu ette suure hulga ennenägematuid maaliteoseid. Paljud koguni arvavad, et kubism tekitas revultsiooni 20.sajandi kunstis. 1907.aastal valmis Picassol maal''Avignoni neidudest''. Üldiseld valitsebki teoses Cezanne'i laad. Siin on nähtud sugulust neegri plastikaga, kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtav reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. 1908. aastal maalis Barque rea samas stiilis maastikke. 1911.aastal toimus esimene suurem kubistide näitus. Vahepeal Olid kubistide read tunduvalt täienenud, kuid ''Avignoni neiud'' vanade ja noorte kubistide looming erines http://static1
Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Klassikaline ajajärk (13.sajand), selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta)
Kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas ilmestamiseks. juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal. 2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega
ande kiir- ja paljumaalimisega; Hans Holbein noorem (1497-1543), kes omandab saksa kunstnikest kõige paremini renessansi vormikõne ja kujundab välja iseseisva suurejoonelise stiili; Ulrich Apt vanem (1460-1532), kes karakteriseeris julgelt nägusid. Kui XVI sajandi esimesel poolel on palju ka häid teisejärgulisi kunstnikke, siis sajandi teisel poolel hakkab valitsema manerism ja toimub saksa kunsti allakäik. (Vaga 2004: 510) Saksamaal tegeldi plastikaga XV ja XVI sajandil, kuid seal ei tekkinud kunagi tõelisi suurmeistreid. XV sajandil on küllal vähe kiviplastikat, rohkem saavutab saksa plastika puuskulptuuris tiibaltarite valmistamisel. Plastika liikus kuni järgmise sajandi alguseni gootika raamides, kuid lõpuks hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilisuse poole. (Vaga 2004: 510) Plastika olulisim keskus XV kuni XVI sajand oli Nürnberg. Seal paistsid oma loominguga silma
Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimest. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta)
Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta)
annaabi.ee 
