Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kummid ja elastomeerid on mõlemad elastsed polümeersed materjalid. Nende erinevus seisneb elastsuse määras. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 0.80/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Plastidele on järgnevast loetelust omane: Valige üks või mitu: 1. väike tihedus 2. hea kulumiskindlus 3. keemiline inertsus 4. madal töötemperatuur Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Võttes arvesse varasemaid katseid, on teie hinne 0.80/1.00. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida on kujutatud joonisel? Valige üks: 1. kristalliinset struktuuri 2. amorfset struktuuri Tagasiside Õige
Määratakse mõõteskaalalt vee mahu muutus. Valemi (8.2) järgi arvutatakse katsekeha tihedus. Arvutatud tihedusi võrreldakse tabelis 8.5 toodud andmetega ning selle põhjal tehakse lõplik otsus, millistest polümeeridest on katsekehad valmistatud. Täidetakse tabel 8.3. Plastide kõvadusteim Mõõta antud plastide kõvadus Rockwelli meetodil. Arvutuslik-analüüsivas osas Leida sobiv kõvadusskaala kõvade ja pehmetele plastidele. Järjestada materjalid kõvaduse alusel, võrrelda metalse materjaliga (määrab õppejõud). Tulemused esitada aruandes tabeli 8.4 kujul.
22) Kuidas moodustub peptiidside? Osata tuua näide 23) Osata koostada etteantud monomeerist polümeer jvp 24) Vaata üle küsimused- vastused, mida tegid õpiku abil Polümeerid 1) Mis on polümeer? 2) Mis on monomeer? (lk.152) 3) Mis on polümerisatsiooniaste? 4) Kuidas saadakse liitumispolümeerid? Too üks näide. 5) Kuidas tekib kondensatsioonipolümeer? Nimeta tema kaks iseärasust. 6) Mis on plastmass? 7) Milleks lisatakse plastidele a) täiteaineid b) stabilisaatoreid c) plastifikaatoreid? 8) Iseloomusta teflonit (valem, monomeer, omadused, kasutusalad) 9) Iseloomusta pleksiklaasi (valem, monomeer, omadused, kasutamine) 10) Mis on a) homopolümeer b) kopolümeer? 11) Mis on polüestrid? Nimeta tuntumad esidnajad. 12) Mida tähendab lühend PET? Kus seda ainet kasutatakse? 13) Mis on polüamiid? 14) Iseloomusta nailonit (posit. ja negat.omadused) 15) Mis on silikoonid? Kus kasutatakse? 16) Lahenda lk
Ümbertöötlemine on kokkuvõttes tunduvalt odavam kui plastide tootmine uuest toorainest. Uuringud on näidanud, et kilekottide tootmisel kasutades uue toormaterjali asemel ümbertöödeldud plaste: energiatarve vähenes 2/3 võrra veekasutus vähenes 90% võrra toodeti kõigest 1/3 vääveldioksiidi ning 1/2 lämmastikdioksiidi süsinikdioksiidi heide vähenes 2,5 korda Plastid meie elus Plastid on meie elu kergemaks teinud Tänu plastidele käib asjade tootmine kiirelt ja keskkonnasõbralikult Plastid on asendanud paljudes kohtades puidu, raua, klaasi, savi ning tänu sellele on asjad läinud kergemaks ja odavamaks Plastikust saab peaaegu kõike toota, alustades nõudest ja lõpetades mööbliga Tänu plastikule on asjad kergemad ja elastsemad Kasutatud materjalid Koolis saadud materjal Konspekt www.plast.ee
katkevenivus ei ületa 2–3%. Tavaliselt on plastide mehaanilised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega. Plastid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Plastide mehaanilised karakteristikud on metallidega võrreldes suurema hajuvusega. See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja struktuuri ebaühtlusega ning temperatuuri ja valmistamistehnoloogia mõjuga. Plastidele on iseloomulik 8 metallidega võrreldes järsum mastaabiefekti avaldumine. Plastdetailide tugevuspiir alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel. Temperatuur mõjutab tugevalt plastide omadusi. Plastide põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus –200...+200°C. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastide ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500°C
Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. 6. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks
ja rõhul 15 75 Mpa voolavaks, täidavad vormi ja muutuvad keemiliste reaktsioonide tulemusena kõvaks ja lahustumatuks. Levinuim pressimisskeem on otsepressimine, mis toimub analoogselt metallidele. Ekstrusioon toimub plastide puhul analoogselt metallide töötlemisele. Termoplastid muudetakse ekstruuderi kuumas (140 240 °C) silindris pöörleva teo toimel plastseks ja see võimaldab suruda neid läbi vormiva kanali, misjärel toode jahutatakse. Lehtmaterjalide vormimine on ainult plastidele omane töötlemisviis. Termoplastse lehtmaterjali vormimisel soojendatakse see temperatuurini 100 200 °C ja surutakse või imetakse kuni 2,5 Mpa rõhu juures vaakumi abil vastu vormi, mille kuju ta jahtudes omandab (Angelstok 2002: 44-46). 1.3. Tuntumad tehnoplastid ja nende kasutus 1. Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE (PE-HD) - kõrgtihe polüetüleen, LLDPE (PE-LLD) - lineaarne madaltihe polüetüleen,
Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Poluetuleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe
Kõrgemal kontsentratsioonil on väga hea emulgeerimisvõime ka rasvase ja õlise mustuse korral. Kergelt vahutav, meeldiva lõhnaga. Nahasõbralikkus on kliiniliselt testitud. Kasutusvaldkonnad: Kõikidele veekindlatele põrandakatetele nagu poleeritud kivi, PVC, linoleum, jt, ka veekindlatele loomuliku läikega emulsioonikelmetele ja pihustatud kelmetele. Sellele lisaks sobiv ka kõikidele pestavatele, siledatele ja läikivatele plastidele, lakile, klaasile, keraamikale, metallile. Ei sobi viimistlemata puidule. Kasutamine: Vastavalt mustuse tugevusele ja/või puhastamise sagedusele kasutada 0,5-1% (25- 50ml 5 l vee kohta) märjalt või niiskelt puhastamiseks nii kombineeritud masinates kui ka mopiga. 17 Puhastusained Olga Komleva 021MT WC- LIQUID WC puhastusvahend Koostisosad:
Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud" [2]. Kuigi plastide omadusi on erinevate lisandite ja keemiliste reaktsioonidega võimalik suhteliselt hõlpsasti muuta, kuuluvad nende ühiste karakeristikute alla väike tihedus, head elektri- ja soojusisolatsiooniomadused, püsivus atmosfääri ja keemiliste reagentide suhtes, suur mehaaniline tugevus. Plastidele iseloomulike omaduste peamiseks põhjuseks on polümeerne ehitus. Plastide oluline eelis teiste sarnaste materjalide ees, on nende lihtne töödeldavus. Kuigi plastmassid koosnevad reeglina erinevatest ainetest nagu sideaine, plastifikaatorid, täiteained, pigmendid jt, tuleneb plastide nimetus enamasti kasutatavast sideainest. Näiteks polüvinüülkloriidi (PVC) põhiline koostisosa ongi sideaineks olev polümeer PVC [3].
t. maksimaalselt ebakorrapärast struktuuri. Klaasistumine on amorfse polümeeri üleminek tahkesse olekusse. Klaasistumis- ehk klaasisiirdetemperatuuril T g toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. Kasutamistemperatuuril on amorfne polümeer kas klaasi- (PS, PMMA, PVC, PC) või kummiolekus (elastomeerid, poolkristalliliste polümeeride amorfne osa) sõltuvalt sellest, kas kasutamistemperatuur on võrreldes T g-ga madalam või kõrgem. Amorfsetele plastidele on iseloomulik suur läbipaistvus. Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline. Vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud. Stabilisaator - plasti
Termoreaktiivid ja hermeetilised plastid, plastide kindlaksmääramine. 3.2. PLASTIDE ÜHENDAMINE. Plastide keevitus ja keevitusviisid, plastide muud liitmise võimalused. 3.3. PLASTDETAILIDE REMONT. Plastide pinnakujundus, plastide remondimaterjalid, autodes kasutatavad plastid ja nendega sobivad lahustid, tugevate plastide remont, sügavate kriimustuste remont. Kuumaõhukeevitus, õgvendamine kuumutamise teel, temperatuuri mõju plastidele. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · autode ehituses kasutatavaid plaste · plastide keevitusviise · plastide muid liitmise võimalusi · kuumaõhukeevitust · õgvendamist kuumutamise teel · temperatuuri mõju plastidele · plastide remondimaterjale · autodes kasutatavaid plaste · tugevate plastide remonti · sügavate kriimustuste töötlus, oskab: · keevitada ja liita plaste · teostada kuumaõhukeevitust
Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid, kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi. Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid. Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polümeerid: polüetüleen, polüetüleenteraftalaat, polüformaldehüüd, polüvinüülkloriid, polüester, polüakrülaat, polümetüülmetakrülaad, uretaankautsuk, fenoplast.
aatom” („võõrad” aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku).Nt vesi, vesinikkloriid. 36. Plastmassid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer. Lisaainete kogus võib vahelduda alates mõnest promillist kuni pooleni plastmassi koostisest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Plastmass ei ole üks aine, vaid kogum erinevatest ainetest, mille omadused varieeruvad 37. Milleks lisatakse plastidele a) täiteaineid- materjali omaduste modifitseerimine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine b) stabilisaatoreid - c) plastifikaatoreid - Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada ? 38
Lagunemist kiirendavad omakorda sellised keskkonnategurid nagu valgus, niiskus, õhuhapnik, soojust, bakterid, mehaanilised pinged.Kõige vastupidavamad on plastmaterjalid, mis sisaldavad ainult süsinikku. Kahjustuste peamised põhjused on halb tootmistehnoloogia, konstruktsioon, keemiline koostis, ebasobivad keskkonnatingimused. Oluline on hoida keskkonnatingimused võimalikult stabiilsena. Järsud keskkonnatingimuste fluktuatsioonid on ohtlikud. Enamikule plastidele sobib temperatuur 20C või vähem ja suhteline õhuniiskus 30-50%. Valguse mõju tuleks viia miinimumini ja uv-kiirgus tuleks täielikult elimineerida. Probleemiks on ka sagedase õhuvahetuse puudumine. Osadest plastidest eralduvad happelised gaasilised ühendid neid ei tohiks hoida õhukindlates kappides või kottides, karpides. Eralduvate laguproduktide eemaldamiseks võib kasutada absorbente.
Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polüetüleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe
Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polüetüleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe
annaabi.ee 
