energia on erisugune, niisugune plasma ei ole termodünaamiliselt tasakaalus. Madalatemperatuurilist plasmat kasutatakse lahenduslampides ja gaaslaserites. Madalatemperatuurilises plasmas kiirenevad heterogeensedreaktsioonid, kasutatakse pindade töötlemisel, modifitseerimisel ja kilega katmisel. Kõrgtemperatuuriline triitiumi- ja deuteeriumiplasma on juhutava termotuumareaktsiooni uurimise objekt. Milleks/ Kus kasutatakse: Plasmageneraator (elektrigeneraator, milles plasmajoa või samba soojusenergia muundub vahetult elektrienergiaks.) Kaarplasmasid kasutatakse metallide sulatamisel ja lõikamisel. Plasmakeemia (uurib madalal temperatuuril plasmas toimuvaid protsesse.) Plasmamootor (reaktiivmootor, milles reaktiivjõudu tekitab plasmajuga.) Kasutatud materjal: * EE nr. 7 lk 347 * http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrol%C3%BC%C3%BCs
· Programmjuhtimisega gaaslõikemasinate täpsus on kuni 0,4mm, tavaliselt 0,7...1,0mm. · Vee all kuni sügavuseni 7,0m lõigatakse atsetüleeniga, sügavamal vesinikuga. · Hapnikupiigi välisdiameeter on 20...35mm. · Kaarlõikamisel metallelektroodiga saavutatakse suurim tootlikus nurga all 10o, kaarkeevitamisest 20...30% suurematel voolutugevustel. · Kaarlõikamise puuduseks on väike tootlikkus ja lõike madal kvaliteet. · Plasmajugalõikuri väljuva plasmajoa temp on 16 000 oC. · Plasmakaarlõikamisel temp-id kuni 33 000 oC. · Plasmakaarlõikamise tootlikus 5-8 korda suurem gaaslõikamise tootlikkusest, termomõju ala 3-4 korda väiksem. · Alumiiniumsulamite plasmalõikamisel kasutatakse moodustava gaasina Ar ja N. · Gaaslaserlõikamisel lõikekohas sulanud metall eemaldatakse N ja õhu seguga. · Laser- ja plasmalõikamismeetodite eelisteks on suur lõikamiskiirus, väike termomõjuala.
Üks grupp kasutab lõikamiseks täiesti tavalist suruõhku ning teine grupp gaasi. Gaasi kasutavad plasmalõikurid on mõeldud eranditult rasketööstusesse CNC pinkidesse. Plasmalõikur on oma tööpõhimõttelt tegelikult üpris lihtne seade. Täiesti tavalise kompressoriga tekitatakse täiesti tavaline suruõhk, millest osa ioniseeritakse, osa mitte. Ioniseeritud suruõhk muutub ääretult kuumaks plasmaks, mis teebki kogu lõikamistöö, ioniseerimata õhust luuakse ,,gaasikeskkond" plasmajoa ümber. Elektrienergia abil ioniseeritud gaaside kaudu loob see protseduur koondatud kiirevihu, mis oma kõrge soojusenergia ning plasmagaasi kineetilise energia toel töödeldavat toorikut sulatab ja sulaaine lõikevahest välja tõrjub. Koondatud plasmakiir võimaldab ülitäpseid lõiketulemusi. Selle tänapäevase lõikemeetodi esilekerkivad eelised on väga soodne hinna-kasuteguri suhe, suur lõikekiirus ning ülimalt täpsed lõikeservad toorikupaksuse 1150 mm juures
· Keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus.
· Keevitamine plasmajoaga (joon. 37a). · Keevitamine plasmakaarega (joon. 37b). Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. plasmagaas plasmagaas elektrood elektrood kaitsegaas keevitatav keevitatav
Keevitamine plasmajoaga (joon. 37a). Keevitamine plasmakaarega (joon. 37b). Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. plasmagaas plasmagaas elektrood elektrood kaitsegaas keevitatav keevitatav
Keevitamine plasmajoaga Keevitamine plasmakaarega Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatornis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis.
põleb vahetult sulamatu elektroodi ja keevitatava järgi liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): toote vahel. silinderfrees a), otsfrees e. laupfrees (b), Plasma tekkemisel gaasid Argon, Helium, ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f), mille Lämastik (Ar; He; N2) kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Plasmajoa t* 10000-30000 8) Lihvimine 8) Gaasikeevitamne Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus Gaaskeevitamine on keemilisel reaktsioonil abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja abrasiivteradest, mis on sideainega seotud
Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mitte juhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis.
Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis.
32. Kihlise laastu moodustumine sulatuslõikamine sulanud metalli eemaldamisega lõiketsoonist inertgaasi joaga. Kasutatakse peami- selt korrosioonikindlate teraste ja mitterauasulamite Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele termolõikamisel. eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne surve- Plasmalõikamine on sulatuslõikamine metalli deformatsioon, millega kaasneb materjali kalestu- sulatamisega plasmajoa toimel (plasmajugalõika- mine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavuta- mine) või elektrikaare ja plasmajoa koosmõjul nud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu (plasmakaarlõikamine). Algselt kasutati seda moo- kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess dust nende metallide ja sulamite lõikamisel, mida ei kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis
Otsese toimega plasmakaare korral keevitatav detail ühendatakse vooluvõrku. Gaas kuumeneb kuni 30 tuhande kraadini. Kaudse toime korral on pinge volframelektroodi ja suudmiku vahel. Gaas voolates suudmikust välja läbib kaarleegi samba, kuumeneb, suureneb mahult ja ioniseerub. Protsess sõltub gaasi kuumenemistemperatuurist. Kaudse toimega skeemi korral on võimalik lõigata ja keevitada ka elektrit mittejuhtivaid materjale. Plasmajuga kuumeneb kuni 16 tuhande kraadini. Plasmajoa ristlõige oleneb suudmiku kujust. Plasmakeevituse puuduseks loetakse suudmiku lühikest iga, mis laguneb kuumuse ja plasmajoa toimel. Võrreldes kaarkeevitusega on plasmakeevituse eelisteks: · suurem jõudlus · kaare pikkuse muutusele väike tundlikus · võimalus keevitada kõiki metalle nii alumises kui ka vertikaalses asendis. Plasmakaarega lõikamine põhineb surutud kaare omadusel tiungida sügavale metalli, sulatades sedakaarlahenduse abil
annaabi.ee 
