Rooside sõda 1455 1487 Plantageneti dünastia Lancasterid Yorkid Sõja tagamaad Troonile sai Richard II Ebapopulaarne, saatis maalt välja Henry Henry IV haaras trooni Henry VI troonile saades beebi Troonile pretendeeris Yorki Richard Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI 1470 Henry VI 1471 Edward IV 1471 surid Lancasterite ja Yorkide troonipärijad Hukati ka Henry VI Sõja lõpuperiood Rahuperiood kuni 1483...
ANJOU KRAHV HENRY 1133-1189 Anjou krahv Henry sai Henry II nime all 1154. aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127
piirkondadesse(Flandria, Pariis) c)mentaliteet 1)levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada 2)rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu 3)toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel 4)vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi 5)taheti oma rikkust ja mõjukust näidataINGLIS. JA PRANT. a)inglis. 1)William: *kehtestas feodaalsuhted *kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma 2)Henry II: *pani aluse Plantageneti dünastiale *korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu *kujunes uus tavaõigus b)Prantsus. 1)Philippe II Auguste: *kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks *murdis oma vastaste võimu *koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke 2)Louis IX Püha: *tugevdas avalikku korda *loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament) *keelustas feodaaltülid, duellid 3)Philippe IV Ilus: *kutsus kokku generaalstaadid *katoliku kirik läks kuninga võimu alla
tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke, kes olid head seadusetundjad ning aitasid murda feodaalide vastupanu Louis IX Püha: arendas riikidevahelist suhtelmist ning tugevdas
Ta ei olnud riigiasjade ajamisel sama tasakaalukas kui teised tema suured eelkäijad. Talle meeldisid julged otsused ja ta käitumine oli ettearvamatu. William Vallutaja Ta oli Normandia hertsog, 1066 aastal tungis ta oma väega Inglismaale. 1066 aastal lõi ta puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Sellepärast saigi ta omale nimeks Vallutaja, et kõiki asju soovis tema teha teoks jõuga. Henri II-(valitses 1154-1189), pani aluse Plantageneti dünasiale,oli tolleaegse euroopa üks vägevamaid valitsejaid. Thomas Becket-Canterbury peapiiskop,tapeti toomkirikus otse altari ees. Jeanne d'arc-oli lihtne talutüdruk,kes kuulutas et jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa,neiu müüdi inglastele maha ja põletati tuleriidal. Richard III-Yorki suguvõsa viimane valitseja ta olevat lasknud tappa oma venna lapsed et keegi ei kõigutaks tema võimu,kaotas ja suri 1485 Bosworthi lahingus.
Prantsusmaal lossi - >kirikumaksud laekusid Prantsusmaale 4) 1302 kutsus kokku generaalstaadid 5) Likvideeris terve ordu ja omastas selle varad. William Vallutaja: Normandia hertsog. Inglased keeldusid teda kuningana tunnustamast. 1066.a. tungis Inglismaale. 1066.a. lõi Hastingi lahingus anglosaksid puruks, võim läks võõraste kätte. Valitses maad karmilt ja pani aluse keskvõimule. Henry II: Inglise kuningas. Pani aluse Plantageneti dünastiale. Korraldas valitsemist kohtadel, tugevdas kohtuvõimu. Püüdes allutada endale kirikuvõimu sattus ta vastuollu Thomas Becketiga, kes jäi oma veendumudtele kindlaks. Kuninga rüütlid tapsid ta sõnade peale Becketi. Pärast tema surma langes ta masendusse. Thomas Becket: Canterbury peapiiskop, kes sattus vastuollu Henry II-ga. Kuninga rüütlid tapsid ta otse altari ees. Kuulutati pühakuks. Wat Tyler: 1382.a. Inglismaal puhkenud sõja eesotsas olnud käsitööline
Shelley'le, Henry Jamesile, T. S. Eliotile, George Eliotile ja teistele. · Kõige kunstilisemaks peetakse William Blake'i büsti, mis on söör Jacob Epsteini töö. · Hiljutiste mälestusplaatide keskel võib leida plaate pühendatud poeet Dylan Thomasile ja lord Lawrence Olive'le. · Sai kahjustada teise maailmasõja ajal Kunst Retable · Vanim teadaolev paneel altarimaal Inglismaal · On hinnanguliselt maalitud 1270. aasta ringis Plantageneti kunignlike kunstnike poolt Westminster Abbeyle, tõenäoliselt suurele altarile. · Arvatakse, et see on annetatud osana Abbey ümberkujundamisel Henry III poolt. · Maal on ainult sellepärast alles, et see oli peidetud mööbli sisse 16'al ja 19'al sajandil ja palju sellest on kahjustatud taastamisel. · Maali hakkati taastama ja puhastama mis võttis aega kuus aastat ja siis kuvati see neli
hästi lahendas, sai selle eest suure poliitilise krediidi. Hilisem kuningas Henry IV kukutas ta 1399. Henry IV (of Lancaster) Edmund Mortimeri ja Yorkide pretensioonid. Richard II isal Edwardil oli palju lapsi. Esimene oli Richard II, aga oleks pidanud arvestama ka naisliini. Peale teda oleks pidanud saama trooni selle järgi hoopis Edmund Mortimer, Edwardi tütre Philippa poeg . Henry IV (Lancaster) oli aga troonipäriluses üpris kaugel. Pani aluse Lancesteri dünastiale (1399). Olles samas Plantageneti dünastia edasikandja. Mortimerid ei jätnud troonipretensiooni unarusse, kuid veel seda ei puutunud. Kodusõda hakkas hoopis 15.sajandi keskel. Henry VI valitsusaja rahulolematus. Tema valitsusajal puhkeb sõjategevus. Sai võimule juba 1422. Oli ühe-aastane. Oli nõrk kuningas. Oli vaimselt ebastabiilne. Wars of the Roses algus 1455 (St Albansi lahing). Henry VI saab Yorki hertsogilt lüüa , võim läheb Yorkide kätte. Henry jääb kuningaks vaid nimeliselt. Anjou Margaret oli Henry VI
piirvõimekusest. Plantagenetid Inglise kuningadünastia 1154-1399. Saanud nime dünastia rajaja Henry II isa Anjou krahvi Geoffroi V järgi: ta kandis kiivri küljes leetpõõsa (lad planta genista) oksa. Plantagenetid on nt Richard I Lõvisüda, John Maata, Henry III, Edward I, II, III ja Richard II. 1399 läks võim dünastia kõrvalliinile, algul Lancasteritele ja hiljem Yorkidele. Henry II reformid Inglise kuningas 1154-89, Plantageneti dünastia rajaja. Tugevdas kuningavõimu, pani ulatusliku seadusandlusega aluse üleriigilisele feodaalsele õigusele (common law) ja vandekohtule. Võimaldas feodaalidel asendada sõjaväekohustust kilbirahaga. Talle kuulus Inglismaa, Normandia, ja ka pool Prantsusmaad feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise
piirvõimekusest. Plantagenetid Inglise kuningadünastia 1154-1399. Saanud nime dünastia rajaja Henry II isa Anjou krahvi Geoffroi V järgi: ta kandis kiivri küljes leetpõõsa oksa. Plantagenetid on nt Richard I Lõvisüda, John Maata, Henry III, Edward I, II, III ja Richard II. 1399 läks võim dünastia kõrvalliinile, algul Lancasteritele ja hiljem Yorkidele. Henry II reformid Inglise kuningas 1154-89, Plantageneti dünastia rajaja. Tugevdas kuningavõimu, pani ulatusliku seadusandlusega aluse üleriigilisele feodaalsele õigusele ja vandekohtule. Võimaldas feodaalidel asendada sõjaväekohustust kilbirahaga. Talle kuulus Inglismaa, Normandia, ja ka pool Prantsusmaad feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest
annaabi.ee 
